Aprilli algusest kuni 08. maini oli huvirühmadel võimalik anda majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile tagasisidet ajakohastatud riiklikule energia- ja kliimakava (REKK 2030) kavandile.
Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) mainis oma tagasisides kavandile, et Eesti lähenemine REKKile on jätkuvalt puudulik. REKK peaks olema riigi tulevikku visioneeriv ning teistele arengukavadele teed rajav dokument, mitte pelgalt kokkuvõte riiklikes kavades seatud eesmärkidest.
EKO tagasiside puudutas energeetika, metsanduse ja märgala valdkondi. Kõige suuremaid puudusi eesmärkide saavutamisele pühendumises näevad keskkonnaühendused LULUCF sektoris. Eestis ei ole jätkuvalt kehtivat metsanduse arengukava ning 2011-2020 MAKile viitamine on muutunud kliimapoliitika eesmärkide kontekstis sobimatu. Selgete sihtidena tuleb REKKis sätestada raiemahtude vähendamine ja turbakaevandamise vähendamine, samuti tuleb sätestada konkreetne põlevkivist väljumise ajaraam.
Samuti juhivad keskkonnaühendused tähelepanu puudulikule kaasamisele.
Riiklik energia- ja kliimakava 2030 (REKK) on kõige olulisem riiklik dokument, mis koondab Eesti energia- ja kliimapoliitikaalased eesmärgid ning tegevused nende saavutamiseks. Esimest korda pidid kõik ELi liikmesriigid esitama REKKid perioodiks 2021-2030 Euroopa Komisjonile 2019. aastal. Sel aastal peavad liikmesriigid esitama Euroopa Komisjonile ajakohastatud REKKi 30. juuniks. Pärast seda esitab oma hinnangu riiklikele energia- ja kliimakavadele ka Euroopa Komisjon.
Samal teemal: