Ühendused: Eesti Euroopa Liidu kliimapaketi seisukohtades vajavad tugevdamist eeskätt kvoodikaubandus ja metsandus
Ühenduste hinnangul on Eesti seisukohtades väljendatud toetus tasuta kvootide jagamise jätkamiseks teatud sektorites tegutsevatele ettevõtetele ning raiemahu vähendamise eiramine kergelt käestlastavad võimalused. Eesti peaks Euroopa Komisjoni kliimapaketi seisukohtades ja edasistel läbirääkimistel hoiduma positsioonist, millega kaitstakse kitsalt põlevkivi- ja metsatööstust. Selle asemel tuleb keskenduda rohepöördega kaasnevate võimaluste suurendamisele Eestis.
“Eesti valitsuse toetus tasuta kvootide jagamise jätkumisele osas sektorites kuni aastani 2035 on vastuolus Euroopa Liidu “saastaja maksab” põhimõttega, aeglustab rohepööret tööstussektoris ja on ebaõiglane teiste ettevõtete ja tarbijate suhtes, kes investeerivad oma rahalisi vahendeid kliimamuutuste pidurdamisse kõigiga võrdsetel alustel. Tasuta kvoodid on traditsiooniliselt olulised põlevkivitööstusele, ent Pariisi kliimaleppe eesmärkide täitmiseks on vajalik kiirem kvootide vähendamine süsteemis ning olemasolevate kvootide müümine süsinikuturul, mis aitab riikidel teha ka investeeringuid üleminekuks madala süsinikuheitega majandusele,” selgitas ELFi kliimapoliitika ekspert Johanna Maarja Tiik.
Valitsuse kinnitatud seisukoha järgi ei toeta Eesti meile metsanduse ja maakasutuse sektoris pakutavat eesmärki siduda aastal 2030 2,5 Mt CO2 ekvivalenti. Vabariigi Valitsuse seisukohtades selgitatakse, et see ei ole saavutatav kulutõhusal viisil ja võib kahjustada oluliselt metsandussektori konkurentsivõimet. ELFi juhatuse liikme ning metsaprogrammi juhi Siim Kuresoo sõnul on selle põhjendamiseks kasutatud metsamajandussektori majandusmõju hinnangut, mis ei ole sellise põhjenduse andmiseks asjakohane. “Selge see, et puidutööstus tahaks rohkem raiet, aga taoline ühe majandussektori huvide kõrgemale tõstmine keskkonnakaalutlustest ei ole õigustatud pelgalt selleks, et pääseda hõlpsamini ligi puidule. Euroopa Komisjoni pakutud eesmärk on asjakohane ning vajalik hoob metsanduse säästlikumale rajale suunamiseks,” kinnitas Kuresoo.
Euroopa Komisjon tuli oma kliimapaketiga välja käesoleva aasta juulis. Eesti peab kujundama oma seisukohad lähinädalatel, et olla Euroopa Liidu Nõukogu läbirääkimistel võrdne ja arvestatav partner teiste riikidega. Praeguseks on Vabariigi Valitsus oma seisukoha ministeeriumite sisendi põhjal kujundanud. Lõplikud Eesti seisukohad kinnitab ja esitab Euroopa Komisjonile Riigikogu Euroopa asjade komisjon.
Ühenduste kirjaga Riigikogu komisjonidele on liitunud Eestimaa Looduse Fond, Keskkonnaõiguse Keskus, Eesti Roheline Liikumine ja Rohetiiger.
Vaata lisaks:
- Keskkonnaühenduste 06.12.2021 kiri Riigikogu komisjonidele
- ELFi hinnang Vabariigi Valitsuse seisukohtadele Euroopa Liidu “Eesmärk 55” kliimapaketile, 06.12.2021
- Vabariigi Valitsuse novembris avaldatud Eesti seisukohad Euroopa Liidu “Eesmärk 55” kliimapaketi algatuste kohta
- ELFi 20.09.2021 ettepanekud Euroopa Liidu “Eesmärk 55” paketile
- Keskkonnaühenduste 10.09.2021 tagasiside “Eesmärk 55” paketile Keskkonnaministeeriumile
Lisainfo:
Johanna Maarja Tiik, Eestimaa Looduse Fondi kliimapoliitika ekspert, johanna@elfond.ee, 5193 5297
Siim Kuresoo, Eestimaa Looduse Fondi juhatuse liige ja metsaprogrammi juht, siim@elfond.ee, 5646 9026
Teate edastas: Katre Liiv, Eestimaa Looduse Fondi kommunikatsiooniekspert, katre.liiv@elfond.ee, 507 6519
Loe lisaks
Kliimamuutused.ee on kliimamuutuste põhjuseid, tagajärgi ning lahendusi põhjalikult ja teaduspõhiselt käsitlev veebiportaal Eestis. Lehte haldab Eestimaa Looduse Fond www.elfond.ee
Vaegnägijale
Kontrastsus
Käesoleval veebilehel on võimalik muuta sisu kontrastsust, et lugemist hõlbustada.
Sisu suurendamine
Sisu suurendamiseks soovitame kasutada veebilehitsejale sisseehitatud funktsionaalsust: hoidke all Ctrl klahvi (OS X operatsioonisüsteemis Cmd klahvi) ja vajutage samal ajal + või - klahvi.
Teine mugav võimalus on kasutada hiirt: hoidke all Ctrl klahvi ja samal ajal liigutades hiire kerimisrulli. Tagasi normaalsuurusesse saab, kui vajutada samaaegselt Ctrl ja 0 klahvile.
Kõik enamlevinud operatsioonisüsteemid sisaldavad seadeid ekraanil esitatava sisu suurendamiseks.
Windows 7’s leiad programmi nimega Magnifier, kui vajutad all vasakul “Start” menüü nupule, trükid Magnifier (piisab juba mõnest esimesest tähest) ja vajutad Enter. Avaneb väike aken, milles on kõik on suurendatult. Vaikimisi jälgib programm hiire kursori asukohta. Windows XP’s leiad Magnifier’i kui liigud Start > All Programs > Accessories > Accessibility > Magnifier.
Apple arvutitel tuleb suurendamise kasutamiseks navigeerida järgnevalt: Apple menüü > System Preferences > Accessibility (või Universal Access) > Zoom.