Palusime mitmel rohepöörde eestkõnelejal uurida CAN Europe Cash Awards konkursile esitatud nominatsioone ning jagada oma mõtteid sellest, milliseid roheinvesteeringuid on Eestile lähiaastatel vaja, millistest tuleks aga pigem hoiduda.
Vastab Silver Sillak, Eesti Rohelise Liikumise huvikaitseekspert.
Millised head investeerimise näited algatuse lehel silma jäid? Milline neist oli kõige sümpaatsem? Miks?
Esiteks jäi silma, et Poolas valmistatakse ette toetusi taastuvenergiakogukondade loomiseks. Need hõlmaksid nii investeeringutoetust kui ka nõustamist planeerimisprotsessi osas, et jõuda parematele kokkulepetele ja otsustele taastuvelektrijaamade rajamise osas. Tšehhis on juba olemasolev maakondlike kodanikualgatuste võrgustik võtnud enda südameasjaks taastuvenergiakogukondade loomise igas maakonnas, kasutades selleks muu hulgas moderniseerimisfondi vahendeid.
Teiseks tuli meeldiva üllatusena, et Hispaanias nähakse rohepööret regionaalarengu soodustajana, mitte takistajana. Maapiirkondades toetatakse taastuvenergiakogukondade loomist, biomajanduse arendamist ning samal ajal elurikkuse säilitamist ja taastamist. Seejuures pööratakse tähelepanu soolisele ja vanuselisele tasakaalule toetuste jagamisel, et maale rajaks oma tuleviku senisest rohkem nii noori mehi kui ka naisi. Selline mõtteviis on vastupidine Eestile, kus ressursiintensiivsete tööstusharude (põlevkivitööstus, metsandus) piiramist tahetakse kujutada surmahoobina regionaalarengule.
Kolmandaks oli huvitav avastada, et Belgias soodustatakse renoveerimist mitte ainult üksikute hoonete puhul, vaid kogu tänava või kvartali piires, tuues kokku ühes piirkonnas olevate hoonete omanikud ja ühistud ning pakkudes neile toetusi. Nii loodetakse algatada suurem ja mõjusam renoveerimislaine. Teatavasti on hoonete renoveerimine ja neljanda põlvkonna kaugküttevõrguga ühendamine üks lihtsamaid viise kasvuhoonegaaside heitme vähendamiseks.
Milliseid lahendusi võiks ja peakski vältima (need on liiga lihtsad ja probleeme päriselt ei lahenda, tekitavad kasu asemel rohkem kahju, vms)?
Paljud riigid nagu Poola, Sloveenia, Portugal ja ka Eesti kasutavad struktuuritoetuste vahendeid maanteede ja lennujaamade laiendamiseks või uute rajamiseks. Need investeeringud ei sobitu kahjuks mitte kuidagi kokku kliimaneutraalsuse eesmärgiga, sest on teada, et vastava infrastruktuuri rajamine suurendab maantee- ja õhutranspordi mahtu ning sellega ka kasvuhoonegaaside heitmeid, kuna turutingimustes sobilikke fossiilkütuste vabu kaubikuid ja lennukeid ei ole olemas. Selline rahakasutus on kahetsusväärne olukorras, kus transpordisektoris kliimaneutraalsuse saavutamine on enamike riikide jaoks kõige keerulisem väljakutse. Äärmiselt murettekitav on ka see, kui toetatakse maantee või raudtee rajamist läbi looduskaitseala või muu suure loodusväärtusega ala. Selliseid investeeringuid kavatsetakse teha nii Bulgaarias kui ka Eestis, kui toetatakse Rail Balticu jaoks uue trassi rajamist.
Õnneks on Eestis seni teadaoleva info kohaselt suudetud vältida mujal (Itaalias, Poolas, Bulgaarias, Rumeenias, Tšehhis, Prantsusmaal) esinevat halba pretsedenti, kus struktuuritoetuste vahenditega toetatakse maagaasi või jäätmete põletamist või fossiilse päritoluga vesiniku tootmist. Kahetsusväärne on ka mitmes eelmainitud riigis levinud praktika, millega jagatakse saastajatele toetusi tootmise „rohelisemaks“ muutmiseks ilma mingite täiendavate tingimusteta. Taastekava puudutava info nappuse tõttu on ka Eestis endiselt oht, et kavandatavate meetmete tingimused pole piisavalt selged ega ranged ning võimaldavad seega siinsetel probleemsetel tööstusharudel jätkata saastamist.
Mille tarbeks oleks Sinu hinnangul Eestis kõige olulisem järgmistel aastatel EL toetuste raha kasutada, et üleminek kliimaneutraalsusele ja rohepööre saaks toimuda?
Nii Euroopa Liidu kui ka liikmesriikide tasandil on viimastel aastatel mõistetud, et energeetikasektoris ei saa rohepööre toimuda ilma kodanike ja kohalike kogukondade osaluseta taastuvenergiakogukondades, näiteks energiaühistutes. Eestis ei ole sellele seni eriti tähelepanu pööratud, et taastuvenergiakogukonnad saaksid konkureerida teiste turuosalistega võrdsetel alustel. Siin tasuks õppida teistes riikides juba proovitud ja toiminud meetmetest, näiteks teavitamine ja tehniline nõustamine taastuvenergiakogukondade loomiseks, taastuvenergiakogukondadele suunatud pakkumiskriteeriumide lisamine, kogukondadele sobivate pakkumisaegade kehtestamine ja vajalike investeeringute hõlbustamine.
Saastavatele tööstusharudele suunatavate meetmetega peavad kaasnema ranged tingimused, et maksumaksja rahast ei toetataks fossiilkütuste või muude saastavate ja kahjulike tegevuste jätkumist näiteks maagaasi või süsiniku püüdmise tehnoloogiate kasutuselevõtu, veel intensiivsema metsaraie või uute maavarade (fosforiit jm) kaevandamise kaudu. Fossiilkütuste konkurentsivõime järsu languse tingimustes tuleb hõlbustada erinevate energiasalvestuse tehnoloogiate välja arendamist ja rakendamist. Mujal Euroopas on levinud ka põhimõte, et enne uute energiatootmise või salvestusvõimsuste lisamist tuleb keskenduda energiaefektiivsusele ja kokkuhoiule. Ka Eestis tuleb oluliselt rohkem kasutada energia kokkuhoiu võimalus nii transpordis, hoonefondis kui ka tööstuses. Ökosüsteemide elurikkuse hoidmine ja taastamine peab olema oluline osa kliimaeesmärkide saavutamisest, et säiliks nende võimekus süsinikku siduda.
EU Cash Awards on Euroopa vabaühenduste võrgustiku CAN Europe algatus, mis toob esile ja kutsub hindama riikide rahastamisplaanide kliimasõbralikkust. Kampaanialehel https://www.cashawards.eu/ saavad kõik huvilised parimatele ja halvimatele rahastusplaanidele kuni 23. aprilli hilisõhtuni oma hääle anda. Hääletamise tulemused ja konkursi võitja kuulutatakse välja 29. aprillil.