Euroopa Liit on seadnud eesmärgiks jõuda kliimaneutraalsuseni aastaks 2050. See eesmärk nõuab ulatuslikke muutusi erinevates sektorites. European Climate Neutrality Observatory (ECNO) raport EL-i liikumisest kliimaneutraalsuse poole annab ülevaate Euroopa Liidu senistest edusammudest, kasutades peamiselt andmeid aastatest 2015 kuni 2021. Raport põhineb 104 indikaatoril, mis hõlmavad 13 sektorit: elekter, liikuvus, tööstus, ehitised, põllumajandus ja üldisemaid valdkondi nagu finantseerimine, tehnoloogia ja elustiilid.
Raporti põhisõnum on, et EL liigub üldiselt õiges suunas, kuid liiga aeglaselt, et saavutada 2050. aasta eesmärke. Enamikus sektorites täheldati positiivseid arenguid, välja arvatud finantseerimises, süsiniku eemaldamises ja sidumises.
Elekter: taastuvenergiale üleminek ja selle süsteemi integreerimine on aeglasemad kui oleks vajalik. Peamised probleemid on seotud elektrivõrgu ja regulatiivsete takistustega. Päikese- ja tuuleenergia kasv on olnud jõuline.
Liikuvus: elektrifitseerimise ja heitkoguste vähendamise edenemine on liiga aeglane. Peamine raskuskese peitub ühistranspordi süsteemi ebapiisavas arengus ja elektriautode aeglases kasutuselevõtus. Investeeringud säästvasse transpordisüsteemi peavad jõudsalt suurenema.
Tööstus: puhta energia, energiatõhususe ja süsiniku kinnipüüdmise eesmärkides on mahajäämus. Tööstuse KHG heide vähenes aastatel 2016–2021 1,3%. Eesmärgi saavutamiseks peab aastane muutus aastatel 2021–2050 olema olema praegusest 2,7 korda kiirem.
Ehitised: renoveerimismäärad ja üleminek taastuvatele energiaallikatele kütte- ja jahutussüsteemides on liiga aeglased. Vajalik on suurendada renoveerimist soodustavaid meetmeid. Ehitussektoris seatud eesmärkide täitmiseks peab aastane KHG heite vähenemine aastatel 2021–2030 olema 7,5 korda kiirem varasemast arengutempost. Renoveerimismäär peab suurenema praeguselt 1%-lt 2–3%-ni. Küttes- ja jahutuses peab taastuvenergia kasutuselevõtt olema 6.8 korda kiirem, et fossiilenergiast 2040 aastaks loobuda nagu on Euroopa Komisjon välja käinud. Võimalikud lahendused kütte- ja jahutussüsteemides on näiteks päikesekollektorid, geotermaalenergia, soojuspumbad ja biokütused.
Põllumajandus: põllumajanduspraktikate muutused, eriti seoses heitkoguste ja toitainete haldamisega, on puudulikud. Vajalik on vähendada vähendada karjakasvatusest pärit heitkoguseid ja parandada taimetoitainete (lämmastiku & fosfori) käitlemist. Eesmärkide täitmiseks peavad vähenema ka liha- ja piimatoodete tarbimine. Aastatel 2016–2021 vähenes sektoris heide 1,8 Mt CO2e. Kliimaneutraalsuse saavutamiseks 2050. aastaks peab aastane vähenemine aastatel 2021–2050 olema 4,3 miljonit tonni, mis on 2,4 korda kiirem praegusest arengutempost. Põllumajanduse kliimamõju vähendamine peab käima käsikäes elurikkuse hoidmisega, näiteks kõrge loodusväärtusega põllumajanduse toetamisega.
Süsiniku sidumine: looduslik sidumine väheneb, liikudes soovituga vastpidises suunas. Märgalade ja metsade vähenemine on suur probleem. Senised pingutused olukorra muutmiseks on minimaalsed.
Valitsemine: on õigel teel, tugeva poliitikaraamistiku loomine on töös (rohelepe).
Finantseerimine: kliimaprojektidesse on investeeritud ebapiisavalt. Samal ajal investeeritakse endiselt fossiilkütustesse. Ainuüksi 2022. Aastal investeeriti Euroopas IEA hinnangul 90 miljardit dollarit fossiilkütustesse, viimase 5 aasta jooksul on aastane kasv olnud 1.3%. Lisaks on fossiilkütuste toetused kasvanud 1,5 miljardi euro võrra aastatel 2015–2020. Aastatel 2020–2025 peavad toetused aga vähenema ligikaudu 9 miljardi euro võrra igal aastal, et saavutada kliimaneutraalsuse eesmärk. Euroopa Liit peab panustama rahaliselt ka rahavusvaheliste kohustustega võetud kliimafondidesse.
Elustiilid: elustiilid peavad kiirelt muutuma kliimasõbralikumaks ja jalajäljelt väiksemaks. Aastatek 2015-2020 vähenes inimese materiaalne jalajälg 0,03%. Oluline on toonitada, et eeskätt tingis languse pandeemia. Esikohale tuleb seada linnade teadlikum planeerimine paremate ühistranspordi võimalustega ja energiatarbimise vähendamisega. Lisaks on tähtis digitaristu arendamine liikumisvajaduste vähendamiseks. Samuti on oluline koht taimsete toitude propageerimisel, süsinikuintensiivsete toodete maksustamisel, kliimasõbralikemate otsuste langetamine.
Raportis tehakse muuhulgas järgmised üldisemad soovitused:
Arendada välja ametlik, üksikasjalik ja ajakohane seiresüsteem kliimaneutraalsuse eesmärgi täitmise jälgimiseks.
Korrapäraselt uuendada eesmärkideni jõudmise teekaarte ja nendeni liikumise hinnanguid.
Juurutada süsteem, mis tagaks kohese ja õigeaegse sekkumise niipea kui on näha, et eesmärgini ei jõuta.
Muuta kliimaneutraalsuse eesmärke puudutavad andmed kättesaadavamaks (nt renoveerimismahud, elustiilid jne) ja kaasata jõulisemalt eksperte.
Lõimida kliimaküsimused muude valdkondadega nagu majandusareng, sotsiaalne võrdsus, välispoliitika, linnaplaneerimine, elurikkus jne.
Loe juurde:
- climateobservatory.eu/#Building-Blocks
- climateobservatory.eu/report/state-eu-progress-climate-neutrality