Raport: kliimamuutuste pidurdamine on majanduslikult kasulik

Hiljuti Euroopa Kliimavõrgustiku CAN avaldatud raport leiab, et inimeste ja looduse kaitsmine kliimamuutuste mõjude eest on oluline, et vältida suuri keskkonna- ja sotsiaalmajanduslikke kahjusid. Ühtlasi näitab uuring, et kliimamuutuste pidurdamine on ka majanduslikult kasulik.

Praegused EL kliimaeesmärgid ei ole kooskõlas Pariisi lepinguga, millega liitunud riigid võtsid kohustuse hoida kliima soojenemine 1,5 kraadi piires ning anda oma õiglane panus kliimamuutuse ohjes hoidmiseks. Nende kohustuste täitmiseks peaks EL vähendama heitmeid 65% võrra 2030. aastaks ja jõudma kliimaneutraalsuseni ning 100% taastuvenergiapõhise energiasüsteemini 2040. aastaks. Uuringus analüüsiti kolme erinevat stsenaariumi: Pariisi lepinguga kooskõlas olev kliimapoliitika, praegune kliimapoliitika, mille eesmärkide saavutamisel soojeneb kliima selle sajandi lõpuks umbes 3 kraadi ning kliimamuutuse pidurdamise lõpetamine, mille puhul soojeneb kliima veelgi rohkem.

CANi raport jõudis järeldusele, et kui lähtuda kliimamuutuste pidurdamisel Pariisi leppest, toob see kaasa mitmeid kasusid ja need on suuremad praeguse kliimapoliitka kasudest. Näiteks aitaks kliimamuutuse pidurdamine, mis on kooskõlas Pariisi leppega, kaasa inimeste tervise parandamisele, töökohtade loomisele, elukalliduse kontrolli all hoidmisele, energiajulgeoleku tugevdamisele ja ressursside kasutuse vähenemisele.

Raporti peamised järeldused:

• 1,5 °C stsenaariumi elluviimine toob kogu ELile 2030. aastaks otsest kasu üle 1 triljoni euro. Eesti säästaks 2030. aastaks 1,5 miljardit (4.2% 2022 a SKPst) .
• Kasud on eesmärgi saavutamiseks vajalikest lisakuludest kaks korda suuremad.
• Nõudlik kliimapoliitika aitab vältida kliimamuutuse põhjustatud majanduskahjusid. Aastaks 2100 oleks kokkuhoid ELis 22,2 triljonit eurot võrreldes kliimamuutuse pidurdamise lõpetamisega ja 4 triljonit eurot võrreldes praeguse kliimapoliitikaga. Ühe elaniku kohta oleks see vastavalt 46 000 eurot, kui kliimamuutuste pidurdamisega üldse mitte tegeleda, ning 8500 eurot, kui jätkata praeguse poliitikaga.
• Kõigis EL liikmesriikides aitab energiasäästu ning -tõhususse investeerimine tulevikus vähem kulutada: Slovakkias 4,7 eurost kuni 1,4 euroni Maltal. Eestis oleks kokkuhoid 3,5 eurot iga investeeritud euro kohta.

Kaasnevate kasude (co-benefits) all mõeldakse kõiki positiivseid mõjusid, mis on seotud kliimamuutuste leevendamise meetmetega, s.o kliima- ja energiapoliitika, majandusmeetmete ja -tegevustega. Näiteks oleks hästi kavandatud taastuvenergia tootmist soodustava poliitika positiivne mõju tööhõivele. Otsene kaasnev majanduslik kasu võib hõlmata ka kliimameetmete kõrvalmõjusid, sealhulgas ressursside ja inimeste tootlikkuse parandamist (kliimamuutustest mõjutatud või mitte), innovatsiooni edendamist uutele väljakutsetele lahendusi otsides, keskkonnakasu suurendamist või ökosüsteemi teenuste parandamist.

Välditud kahjude (avoided losses) all peetakse silmas kõiki kasusid, mis on seotud kliimamuutuste halvimate mõjude ja seonduva heaolu kaotuse vältimisega. Kliimamuutus on Euroopale niigi kulukas, isegi kui võtta arvesse piiratud hulka mõjusid. Euroopa Keskkonnaagentuuri andmetel ulatus ainuüksi ilmastiku ja kliimaga seotud äärmuslike tingimuste põhjustatud heaolukaotus aastatel 1980–2021 EL liikmesriikides üle poole triljoni euro. 

Raportist

Raporti on koostanud Euroopa Kliimavõrgustik CAN-Europe (Climate Action Network-Europe). Raporti üldine analüüs katab kõiki EL liikmesriike. Põhjalikum analüüs on tehtud 13 riigi kohta: Belgia, Bulgaaria, Tšehhi Vabariik, Taani, Horvaatia, Eesti, Sloveenia, Saksamaa, Ungari, Prantsusmaa, Hispaania, Portugal, Poola. Eestimaa Looduse Fond on CANi liige.

Raporti täistekst: REPORT: Paris Pact Payoff: Speeding up the green transition for socio-economic co-benefits | Together for 1.5°C