Uudised ja arvamuslood meedias
Kliki pealkirjadel, et saada lisainfot!
Postimees, 24.04.19. “Katrin Uba: kes on kliimamuutuste vastu protestijad?”
Seda, kuidas poliitikud senistele ja järgmistele kliimastreikidele reageerivad, saame näha, kuid juba võib öelda, et koolilaste streigid on esmast mõju avaldanud, kirjutab Tartu Ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudi vanemteadur ja Uppsala ülikooli dotsent Katrin Uba.
Eesti Ekspress, 24.04.19. “Tarmo Soomere: kui jätta kliimaprobleem omapead, näeme kogu planeeti haaravat kaost”
Eesti Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere usub, et uue rahvaesindajate grupi lisandumine parlamenti tervistab ühiskonda – tulised arutelud sünnitavad paremaid otsuseid.
Postimees, 24.04.19. “Uuring: kliimamuutused teevad juba praegu rikkaid riike rikkamaks ja vaeseid vaesemaks”
Rahvusvaheliste andmete kõrvutamine näitas, et rikaste põhjapoolkera riikide jaoks on kliimamuutused juba praegu toonud kaasa rahalist kasu samas, kui vaesed on jäänud veelgi vaesemalt.
The Guardian, 23.04.19. “‘Te ei reageerinud piisavalt ruttu’: Greta Thunbergi täispikk kõne parlamendi liikmetele”
Loe Greta Thunbergi täispikka kõnet, mida ta pidas parlamendi liikmetele.
ERR, 16.04.19. “Madis Vasser: loodus sureb viimasena”
Suuri muutusi ei saa tekitada üleöö ja seepärast toimuvad noorte kliimastreigid Fridays For Future alates märtsi keskpaigast nüüd juba igal reedel. Ka Vastuhakk Väljasuremisele ei ole ühekordne nähtus - Extinction Rebellion'i suur rahvusvaheline avang toimus 15. aprillil ning sealt edasi on häiringud muutunud uueks normaalsuseks, millega kõik rahumeelsed elanikud on oodatud liituma, kirjutab Madis Vasser.
The Guardian, 15.04.19. “Tuhanded tõkestavad Extinction Rebellion protestide raames Londoni teid”
Tuhanded inimesed on blokeerinud teada tuntud maamärke, muu hulgas Waterloo silla Londonis, protestides kliimamuutuste vastu.
Postimees, 13.04.19. “Eesti valik: väike räpane põlevkiviriik või nutikas kohaneja”
Väikese räpase riigi kuvandist lahtisaamiseks on Eesti REKKi eelnõus vaja panna paika selge tegevusplaan fossiilkütustest loobumiseks, sh põlevkivi kasutamise lõpetamiseks.
Postimees, 05.04.19. “Eesti puidukasutus kiirendab kliimamuutusi”
Puidu kasutamine taastumatute ressursside asemel inimtekkelise kliimamuutuse pidurdamiseks näib kliimasõbraliku lahendusena, kuid võib tegelikult teha karuteene.
ERR, 03.04.19. “Analüüs: biokütustest on kasu, kuniks mets püsti jääb”
Laialt kasutatavad biokütused vähendavad oluliselt süsihappegaasi heitmeid, kuid vaid juhul, kui nende tootmiseks ei raiuta täiendavalt metsi. Samas võib kahjustada nende tootmine loodust muul moel.
ERR, 01.04.19. “Kangur: biokütusega kaasnevad liiga suured keskkonnakahjud”
Tallinna Ülikooli Loodus- ja Terviseteaduste instituudi õppejõud ja teadur Mihkel Kangur ütles, et kuigi biokütustele üleminek on vajalik, kaasnevad sellega praegu liiga suured keskkonnakahjud. Tema sõnul tuleks rohkem panustada biokütuste innovatsiooni.
Sirp, 29.03.19. “Kaasamine kliimakava näitel”
Eelnõude infosüsteemis rippuv dokument „Eesti riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030“ (c 2030) ei ole põletavate poliitikaprobleemide tõttu avalikkuse tähelepanu pälvinud, kuigi kliimakell tiksub halastamatult. Sama halastamatult tiksus eelnõu „avaliku konsulteerimise“ tähtaeg. Jutumärke kasutan seetõttu, et ühise seisukoha kujundamist alustasid Eestimaa Looduse Fond (ELF), Eesti Roheline Liikumine (ERL), Keskkonnaõiguse Keskus (KÕK) ja Pärandkoosluste Kaitse Ühing (PKÜ) asjaolust, et riigi energia- ja kliimakava eelnõu esitati avalikuks konsulteerimiseks väga hilises faasis. |
