Olulised sündmused ja meediakajastused: september 2023

Möödunud ja lähenevad sündmused ning olulised algatused

Kandideeri Euroopa Kliimapakti saadikuks!

Kas oled kirglik kliimameetmete vastu ja innukas teisi kaasama? Kuni 15. oktoobrini on võimalik kandideerida Kliimapakti saadikuks, et juhtida muutusi igapäevaelus ja kujundada seeläbi meie tulevikku.

Saadikuna saad juurdepääsu aktiivsele üleeuroopalisele võrgustikule - too kohalikud kliimaalgatused ja ideed lavale ning inspireeri teisi enda ümber. Puhtama, tervislikuma ja õiglasema maailma ehitamise nimel tasub teha samme juba praegu - siin on Sinu võimalus!

Kolmas kliimakogu toimub Tallinnas

7. oktoobrist 4. novembrini toimub Tallinnas rohelise pealinna rahvakogu linnaroheluse teemal. Linnavalitsus kutsub linlasi ekspertide ja huvirühmade abil vastama küsimusele „Kuidas siduda Tallinna haljasalad ülelinnaliseks kutsuvaks tervikuks?“.

Mini-Tallinna (statistilise juhuvalimi alusel valitud 60 tallinlase) ettepanekud, kuidas roheluse abil paremini kliimasoojenemisega kohaneda, saavad olema Tallinnale sisendiks järgmiste aastate tegevusteks. Tallinna rahvakogu aitab korraldada DD Demokraatiakeskus.

Üleskutse: nõuame karmimaid reegleid suurettevõtetele!

EL arutab kuni 2023. aasta lõpuni äriühingute kestliku juhtimise ja hoolsuskohustuse direktiivi sisu üle, mille eesmärk on tagada, et Euroopa suurettevõtete tegevus oleks inimõigusi austav ja keskkonnahoidlik igas tarneahela etapis. Keskkonna- ja inimõiguste ühendused üle kogu maailma on protsessi pingsalt jälginud ning valjuhäälselt nõudnud tugevat direktiivi.

Aita ka sina – koostatud on e-kirja mustand, milles palutakse ministritel seista selle eest, et direktiiv sisaldaks kahte väga olulist aspekti: õiguskaitse kättesaadavust ettevõtete kuritarvitamise ohvritele ning ettevõtete kohustust vähendada oma süsinikuheidet ja kliimamõjusid.

Avalik pöördumine: kliimaseadus peab saama teaduspõhine
Ligi 20 organisatsiooni saatsid Kliimaministeeriumile pöördumise, milles toonitavad, et loodav kliimaseadus peab olema teaduspõhine. Selleks julgustatakse Kliimaministeeriumit moodustama sõltumatut teadlastest koosnevat kogu. Lisaks kannustatakse täpsustama juba loodud kliimanõukogu mandaati ja tasakaalustama selle koosseisu nii, et see kannaks oluliste ühiskonnagruppide häält.

Kutse aruteluõhtule Viimsi tuumajaamast

Kuigi Eesti ei ole võtnud vastu põhimõttelist otsust toetada tuumaenergia arendamist, käib mõnes vallavolikogus arutelu tuumajaama rajamise riiklikus eriplaneeringus osalemise üle. Seetõttu on oluline teemat kohalikul tasandil tõstatada kõigis piirkondades, mis oleksid võimaliku tuumajaama ning tuumajäätmete pikaaegse lõppladestuspaiga potentsiaalseks asukohaks.

4. oktoobri õhtul kell 18.30 Viimsi Raamatukogu (Randvere tee 9) väikeses saalis toimuval aruteluõhtul on võimalik kuulata ettekandeid ning saada vastuseid, kui potentsiaalikas on Viimsi tuumajaama asukohana. Registreeri end siin.

Uudised ja arvamuslood meedias

Kliimaseaduse väljatöötamiskavatsus ootab ettepanekuid, Järva Teataja, 28. september

Kliimaministeerium saatis avalikule konsultatsioonile kliimaseaduse eelnõu, et saada huvirühmadelt tagasisidet, milline peaks olema kliimaseadus, mis annaks selguse, õiguskindluse ning teetähised kliimaneutraalsuse saavutamiseks aastaks 2050.

Vastasseis - Tuumajaama rajamise vastu, Postimees, 21. september

Juba üle aasta on Eesti liikunud eesmärgi poole katta riigi aastane elektritarbimine täielikult taastuvenergiaga. Skeptikute sõnul peaks riik aga oma vähesed ressursid suunama hoopis järele proovimata väikeste moodulreaktorite toetamisse.

Riik alustas kliimaseaduse loomist. Eelnõu soovitakse valmis saada järgmisel aastal, Eesti Päevaleht, 20. september

Kliimaministeerium tutvustas mis on loodava kliimaseaduse eesmärk ja milline on protsessi ajakava.

Hakkame tuuleparke püsti panema, Ilmaparandaja, 9. september

Kui suuri kompromisse kliimaneutraalsuse nimel võime eluslooduse arvelt teha ning miks on meil suur segadus eelisarenduasladega, räägivad Ingrid Nielsen (ELF) ja Kristiina Nauts (Utilitas).

Euroopa Liidust tuleva raha kasutust kipuvad dikteerima erahuvid, Postimees, 6. september

Suutmatus tagada avalikkuse korralikku kaasamist ainult süvendab olemasolevat ebavõrdsust, õõnestab demokraatiat ning piirab rahastu eesmärkide saavutamist, kirjutab Carmen Kilvits.

Kerkiv maailmamere tase võib Eesti rannajärved sisse soolata, ERR, 6. september

Kui ookeani veetase kliimamuutuse mõjul tõuseb, jõuab rannajärvedesse ja jõesuudmetesse senisest soolasem vesi, osutavad TÜ tehnoloogiainstituudi ja EMÜ molekulaarse ökoloogia teadlased.

ÜRO kliimajuht: G20 kliimaavaldused on kurvastavalt ebaadekvaatsed, Postimees, 6. september

G20 energiaministrid ei suutnud juulis kohtudes fosiilkütuste kasutamise järkjärgulise vähendamise plaanis kokku leppida ega toetatud ka teadlaste üksmeelset seisukohta, et heitmete kogus ei tohi pärast 2025. aastat enam kasvada.

Sajandi lõpuks võib kolmandik inimkonnast elada liiga kuumas piirkonnas. Eestis võib märgata suremuse kasvu juba 27 soojakraadi juures, Ekspress, 3. september

Kui maakera temperatuur tõuseb näiteks kahe kraadi võrra, elab 2070. aastal liiga kuumas piirkonnas ligi kümnendik inimkonnast, tõdeb TÜ keskkonnatervishoiu professor Hans Orru.