Olulised sündmused ja meediakajastused: mai 2023
Möödunud ja lähenevad sündmused ning olulised algatused
KUTSE veebiseminarile 13.06: “Kliimaõigused kehtivas seadusandluses”
Olete oodatud 13. juunil kell 10.30 – 13.00 kliimaõiguste veebiseminarile, kus arutatakse koos Eesti, Tšehhi ja Austria õigusekspertidega inimeste teadlikkuse üle kliimaõigustest, kuidas need kujunevad ning kuidas on võimalik kliimaõigust Ida- ja Kesk-Euroopa riikide kliimakriisiga tegelemisel kohtute ette tuua.Toetus keskkonnateadlikkuse programmist
22. maist saab KIKist taotleda toetust erinevatele keskkonnateadlikkust suurendavatele tegevustele. Keskkonnateadlikkuse programmi teise taotlusvooru eelarve on 710 000 eurot, toetuse summa ühe projekti kohta on kuni 390 000 eurot, teavituskampaania ja ajutiste näituste projektidel 40 000 eurot.Ühendused: uue õlitehase käitamine seab ohtu meie majanduse ja looduse
Keskkonnaühendused leiavad, et oluliste puuduste tõttu mõju hindamises ei tohi õlitehasele anda tegutsemiseks luba. Tehases 61 töökoha loomine sadade miljonite eurode eest seab ohtu Eesti riiklike kliimaeesmärkide saavutamise ning sunnib teisi majandussektoreid heitmeid seni plaanitust rohkem kärpima. Õlitehase tegelik keskkonnakahju on hinnatust mitu korda suurem, muuhulgas on jäetud tähelepanuta põlevkivi kaevandamise ja õli põletamise mõju.
Kuula järele: kohtute roll kliimakriisi leevendamisel
10. mail pidas Saksamaa Konstanzi Ülikooli endine õppeprorektor ja õigusteaduskonna dekaan professor Astrid Stadler Tartu Ülikooli aulas loengu tsiviilkohtute rollist kliimakriisi leevendamisel ning strateegilistest kohtuvaidlustest Euroopas. Loengu eestikeelne tutvustus on kättesaadav siin.
Filmisoovitus! ERR Jupiter: Hoolsuskohustus
Dokumentaalfilm (2022) tippadvokaat Roger Coxist, kellel õnnestus võita kohtus Hollandi riiki ja naftagigant Shelli, luues nõnda pretsedent, mis võimaldab võtta vastutusele kõiki võimuesindajaid, kes oma kodanikke kliimamuutuse eest piisavalt ei kaitse.
Eesti Keskkonnaühenduste Koja tagasiside riiklikule energia- ja kliimakavale
Aprilli algusest kuni 8. maini oli võimalik anda majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile tagasisidet ajakohastatud riiklikule energia- ja kliimakava (REKK 2030) kavandile. Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) mainis oma tagasisides, et Eesti lähenemine REKKile on jätkuvalt puudulik, kuna see peaks olema riigi tulevikku visioneeriv ning teistele arengukavadele teed rajav dokument, mitte pelgalt kokkuvõte riiklikes kavades seatud eesmärkidest.Uudised ja arvamuslood meedias
Keskkonnaantropoloog Joonas Plaan: meil tuleb valmistuda massiliseks kliimarändeks, Postimees, 27. mai
Kas oleme rändeks valmis ja milline saab olema tulevikus Eesti positsioon, püüab prognoosida keskkonnaantropoloog ja Tallinna Ülikooli lektor Joonas Plaan.
Kliimakaasuse edu oleneb riigi õigussüsteemist. Kuid ka kaotus jätab tulevikku mõjutava jälje, Eesti Päevaleht, 24. mai
Peale tähelepanu tõmbamise aitavad kliimakaasused teemalt poliitilisust maha võtta.
Loodus on kallis. Aga mitte rahalises mõttes, Postimees, 24. mai
Õige tihti üritatakse jätta muljet, nagu läheks looduse kaitsmine rahvale rahaliselt kalliks, kirjutab looduskaitsja Aleksei Lotman.
HAISEB JA SAASTAB, AGA MUIDU TÄITSA JOKK! Keskkonnamõjude hindaja lubab Eesti Energial õlitehast edasi ehitada, Õhtuleht, 23. mai
Hindamise läbi viinud Hendrikson & Ko esindajad ei leidnud sedavõrd suuri ja kahjulikke keskkonnamõjusid, mis välistaksid tehase rajamise. Loe, kuidas näeb teemat kliimaaktivist Kertu Birgit Anton.
Riigikontrolör: kuidas mõjutab õlitehase projekti Eesti Energia jagamine? ERR, 19. mai
Riigikontrolör Janar Holm saatis rahandusministrile kirja, milles tõi välja uue õlitehase tasuvusanalüüsis kasutatud eelduste olulise muutumise ja esitas sellest tulenevalt rea küsimusi.
Kliimanoored lõpetavad iganädalase streikimise, Eesti Päevaleht, 19. mai
Üle nelja aasta igareedeseid streike korraldanud FFF Eesti suunab oma vabatahtlike jõu streikidest eemale.
16 aastat tagasi hinnati, et Eestis on lubatud kaevandada liiga palju põlevkivi. Riik pole tänini kogust vähendanud, Eesti Päevaleht, 17. mai
Kliimapoliitika ekspert Hans Markus Kalmer nentis, et praegune 20 miljoni tonnine põlevkivi aastamäär annab põlevkivitööstusele võimaluse tulevikus kaevandusmahte suurendada, kuigi kliimaeesmärke arvestades tuleks teha vastupidist.
Kasemets: raiemahust tähtsam on see, millist metsa raiume, ERR, 15. mai
Eesti metsade raiemaht on tundlik ja kirgi tekitav teema, mille üle ka rajataval kliimaministeeriumil on kavas arutleda ja praegu välja käidud numbrile lähemalt sisse vaadata.
Eksperdid: Ida-Virumaa õiglasel üleminekul on vaja vähem paberimäärimist ja rohkem inimestega arvestamist, Maaleht, 12. mai
Õiglane üleminek peab olema kaevanduspiirkonna inimestest lähtuv ja seda ei saa juhtida eemalt pealinnast, vaid see eeldab kohapealsete inimeste kuulamist, kaasamist ja pilootprojekte.
Eesti Rohelise Liikumise juht: kas eetiline valik on šokolaadist loobuda? Eesti Päevaleht, 13. mai
Kakaoistandused on palmiõli kõrval üks peamisi ülemaailmseid metsade hävitamise põhjuseid. Jätkusuutmatult toodetud šokolaadi tarbimine kliimamuutuste ohjeldamisel abiks ei ole.
Mida head ja halba kavandatud automaks meile toob? Postimees, 7. mai
Uus valitsus on võtnud eesmärgiks kehtestada Eestis automaks alates 2024. aasta juulist. Kuid transpordiameti ettepanekul on selles mitu suurt puudust.
Autotu riigikogulane mõtleb oma parkimiskohast rattaparkla teha, Eesti Päevaleht, 6. mai
Oled oodatud järele kuulama ERLi rohepesu teemalisel juubelikonverentsil salvestatud “Rohepöörane” episoodi! Publiku seast sai sõna Riigikogu liige Hanah Lahe. Kõiki konverentsil aset leidnud ettekandeid saab näha ERLi Youtube’i kanalist.
Loe lisaks
Kliimamuutused.ee on kliimamuutuste põhjuseid, tagajärgi ning lahendusi põhjalikult ja teaduspõhiselt käsitlev veebiportaal Eestis. Lehte haldab Eestimaa Looduse Fond www.elfond.ee
Vaegnägijale
Kontrastsus
Käesoleval veebilehel on võimalik muuta sisu kontrastsust, et lugemist hõlbustada.
Sisu suurendamine
Sisu suurendamiseks soovitame kasutada veebilehitsejale sisseehitatud funktsionaalsust: hoidke all Ctrl klahvi (OS X operatsioonisüsteemis Cmd klahvi) ja vajutage samal ajal + või - klahvi.
Teine mugav võimalus on kasutada hiirt: hoidke all Ctrl klahvi ja samal ajal liigutades hiire kerimisrulli. Tagasi normaalsuurusesse saab, kui vajutada samaaegselt Ctrl ja 0 klahvile.
Kõik enamlevinud operatsioonisüsteemid sisaldavad seadeid ekraanil esitatava sisu suurendamiseks.
Windows 7’s leiad programmi nimega Magnifier, kui vajutad all vasakul “Start” menüü nupule, trükid Magnifier (piisab juba mõnest esimesest tähest) ja vajutad Enter. Avaneb väike aken, milles on kõik on suurendatult. Vaikimisi jälgib programm hiire kursori asukohta. Windows XP’s leiad Magnifier’i kui liigud Start > All Programs > Accessories > Accessibility > Magnifier.
Apple arvutitel tuleb suurendamise kasutamiseks navigeerida järgnevalt: Apple menüü > System Preferences > Accessibility (või Universal Access) > Zoom.