Mihkel Annus: rohepöörde eelduseks on selgem poliitiline siht ja ekspertiisi rakendamine

Palusime mitmel rohepöörde eestkõnelejal uurida CAN Europe Cash Awards konkursile esitatud nominatsioone ning jagada oma mõtteid sellest, milliseid roheinvesteeringuid on Eestile lähiaastatel vaja, millistest tuleks aga pigem hoiduda.

Vastab Mihkel Annus, Eesti Taastuvenergia Koja juhataja ning säästva arengu komisjoni esimees.

Vaatasin erinevate Euroopa Liidu liikmesriikide plaane selle pilguga, kuidas need kliimaneutraalsesse maailma sobituvad. See on esmatähtis, kuna täna tehtud investeerimisotsuste praktiline eluiga ulatub paljudel juhtudel ka käesoleva sajandi teise poolde, mil meie ühiselt püstitatud eesmärgi kohaselt peab kasvuhoonegaaside sidumise tempo eluslooduse poolt ületama inimtegevuse süsinikuheidet. Tark riik kasutab seega täna olemasolevaid vahendeid rangelt sihipäraselt ning pilguga tulevikku.

Paraku jätab nii mõnigi plaan ukse avatuks fossiilsetele kütuste, nt maagaasi jätkuvale või lausa senisest suuremale kasutuselevõtule (nt Poolas, Itaalias, Bulgaarias). Tähelepanuväärselt pärineb tänaseks suurim osa elektritootmise süsinikuheitest Euroopas just maagaasi kasutamisest. Sealhulgas leidus ka plaane toetada maagaasi kasutamist vesiniku tootmiseks, mis on paraku tänapäeval veel valdav tehnoloogiline lahendus.

Tõepoolest, viimasel paaril aastal on üheks moekaimaks sõnaks energeetikaleksikonis osutunud vesinik. Ei saa väita, et seda teenimatult, kuid rõhutada tuleb pidevalt, et tegu on energiakandjaga. See tähendab, et vesinikku tuleb esmalt millestki toota. Kõige soositum ja keskkonnasäästlikum lahendus selleks on toota vesinikku taastuvenergiast elektrolüüsi teel, et saada nö rohelist vesinikku. Ka Eesti on vesinikumajanduse edendamiseks esimesi samme astumas, sh toetusmeedet ette valmistamas.

Et paljude seast ikkagi esile tõsta pigem häid näiteid, tasub mainida mitmeid energiatõhususele suunatud meetmeid, nt hoonete suuremahulist renoveerimist. Selle märkimisväärse, kuid suure mõjuga väljakutsega seisab silmitsi ka Eesti, millest annab ülevaate ka möödunud aastal kinnitatud hoonete rekonstrueerimise pikaajaline strateegia.

Lisaks plaanitakse mitmes riigis erineval moel toetada taastuvenergia ühistulist või kogukondlikku tootmist. Sellega tabatakse justkui mitu kärbest ühe hoobiga, kuna see võimaldab edendada taastuvate energiaallikate kasutuselevõttu ning aitab ületada mitte-minu-tagaaeda mõtteviisist tulenevat barjääri ettevõtluse, sh taastuvenergia arengul.

Oodatust vähem panustatakse linnakeskkonna terviklikku parandamisse ja autovaba liikuvuse edendamisse. Tõsi, energeetikaga on sellel pealtnäha kokkupuutepunkte vähe, kuid igas mõistes tervema ühiskonna ning kliimaneutraalse majanduse seisukohast on tänavaruumi ümberjagamine eelkõige jalgsi ja jalgrattaga liiklejate perspektiivist lähtuvalt möödapääsmatu.

See vähendab oluliselt õhusaastet, soodustab igapäevast mõõdukat liikumist, millel on tõestatult suur positiivne mõju nii füüsilisele kui ka vaimsele tervisele, mistõttu väheneb koormus tervishoiusüsteemile. Mõistagi väheneb ka transpordisektori heide, mis on Eestis endiselt kasvutrendis. Inimkeskne tänav soodustab sealset ettevõtlust ja loob veel lugematul hulgal hüvesid nii üksikisikule kui riigile. Eestis järgitakse selle valdkonna asjatundjaid selgelt liiga vähe.

Kokkuvõttes tasub taastuvenergia kasutuselevõtu edendamiseks, säästva arengu põhimõtete juurutamiseks jms toetusmeetmeid luues eksperte ja ettevõtjaid usaldada. Tahtmisest rohetehnoloogiaid jm rakendada puudust ei ole ning aina enam on kinnistumas ka nö roheline mõtteviis, mida ilmestab ka nt Rohetiigri algatus. Erinevate kavandatavate meetmete ja sihitud investeeringute roll peaks olema just võimaliku turutõrke eemaldamine, ettevõtlusvõimaluste avardamine ja suunamine, võimalike pilootide toetamine, millest on tulevikuks õppida jpm. Selge poliitilise sihi ning asjatundjate viljaka koostöö tulemusel leiavad vahendid kindlasti ka tõhusa kasutuse.


EU Cash Awards on Euroopa vabaühenduste võrgustiku CAN Europe algatus, mis toob esile ja kutsub hindama riikide rahastamisplaanide kliimasõbralikkust. Kampaanialehel https://www.cashawards.eu/ saab näidetega tutvuda, konkursi võitjad kuulutatakse välja sellel neljapäeval, 29. aprillil.