Kliimaneutraalsus on seisund, kus üks piirkond ei paiska õhku vähem ega rohkem kasvuhoonegaase kui ökosüsteem parasjagu siduda jõuab. Seega tuleb kokku kasvuhoonegaaside summaks null.
Lihtsustava paralleelina kliimaneutraalsusele võib tuua näiteks sauna kütmise - kui kütame sauna, siis paneme ahju puid alla. Kui aga leiliruumis on temperatuur juba piisav ja enam kõrgemat temperatuuri ei soovi, tuleb kütmine lõpetada, vajadusel lausa söed ahjust välja võtta. Nõnda ka maakeraga - kui me ei soovi globaalse temperatuuri edasist soojenemist, tuleb "kütmine" kasvuhoonegaasidega lõpetada.
Samuti võib siin leida sarnasusi tervisliku toitumisega - kui soovime tervislikult toituda, peame jälgima, et sööksime sama palju, kui parasjagu ära kulutame. Vastasel juhul võib tekkida ülekaal ja terviseprobleemid. Samuti peaks silmas pidama, et sööksime võimalikult palju värsket, vitamiini- ja toitaineterikast toitu. See tähendab kliima kontekstis, et kasutaksime taastuvenergiat, liiguksime kliimanutikalt, sööksime keskkonnasõbralikku toitu, oleksime energiaefektiivsed jne, et meil oleks lihtsam võimalike “terviseprobleemidega” toime tulla.
Hetkel paisatakse maailmas õhku märksa rohkem kasvuhoonegaase, kui seotakse - seda ka Eestis. See põhjustab aga kliima muutumist. Tarvis on sihti ning läbimõeldud lahendusi, et probleemi lahendada. 2019. aastal kogus ligi 2850 inimese hääle Rahvaalgatus “Kliimaneutraalne Eesti aastaks 2035”, mis soovis, et Eesti riik seaks eesmärgiks kasvuhoonegaaside atmosfääri paiskamise ja tagasi haaramise tasakaalupunkti saavutamise võimalikult kiiresti, arvestades sotsiaalseid ja majanduslikke piiranguid.
Mõistet "kliimaneutraalne" kasutati algatuses eelkõige lähtuvalt Euroopa Komisjoni üldisest visioonist, kus on seatud sihiks saavutada kogu Euroopa Liidus kliimaneutraalsus hiljemalt aastaks 2050. Selle eesmärgi täitmiseks pakub sobiva raamistiku Euroopa kliimaseadus, mis paneb seadusena paika heitmete vähendamise trajektoori sajandi keskpaigani. Sarnaseid eesmärke on seadnud ka teised suured maailma saastajad, näiteks on Ameerika Ühendriigid lubanud saavutada kliimaneutraalsuse aastaks 2050.
Kliimaneutraalsusest järgmine samm võiks olla see, et seome atmosfäärist rohkem kasvuhoonegaase kui sinna paiskame, jahutades maakera keskmist temperatuuri. Sellise suuna on võtnud hiljaaegu ka Euroopa Liit tervikuna, kui Euroopa kliimaseaduse läbirääkimistel jõuti kokkuleppele, et seatakse eesmärgiks negatiivsete emissioonide saavutamine pärast aastat 2050.
Esineb terve hulk nähtusi, mis seovad kasvuhoonegaase - näiteks seovad süsinikku meie metsad ja sood. Samal ajal kaasneb inimtegevusega tihtilugu mingit sorti heide - näiteks elektrienergia tootmine põlevkivist ja biomassist, toidu tootmine ja transport paiskavad õhku hulganisti kasvuhoonegaase. Olukorda saab järk-järgult lahendada kahest otsast - vähendades heitmeid ja suurendades sidumist. Mõlemad on äärmiselt olulised, ent kliimasoojenemise takistamise seisukohast on heitmete vähendamine kriitilise tähtsusega, kuna süsinikku siduvad looduskooslused on kliimamuutuste ning elurikkuse vähenemise tõttu väga suure surve all. Nii on juba näiteid hiiglaslikest metsatulekahjudest Arktikas, Amazonases ning Lääne-USAs, mis illustreerivad, kuidas liigne lootuste panek sidumisele heitmete tegeliku vähendamise asemel võib meile karuteene teha ning kliimaeesmärgid täitmata jääda.
Kliimaneutraalsus ja Eesti
Eesti on seadnud ambitsiooniks saavutada kliimaneutraalsus aastaks 2050, mis on muuhulgas välja toodud ka laiapindses arengustrateegias “Eesti 2035”. Samal ajal on näiteks Soome seadnud juba riiklikult eesmärgiks saavutada kliimaneutraalsus aastaks 2035. Soovi ambitsioonikama kuupäeva järgi on avaldanud mitmed osapooled Eestis, näiteks Rahvaalgatuse “Kliimaneutraalne Eesti aastaks 2035” allkirjastanud inimesed ja 12 organisatsiooni. Nagu rahvaalgatuse teemalisel olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelul Riigikogus keskkonnaühenduste esindaja Madis Vasser rõhutas, on väiksel ja paindlikul Eestil kliimapoliitikas võimalik olla teenäitaja, mitte miinimumi peale panustaja.
2021. aastal on valitsuse tegevuskava järgi plaanis algatada kahe äärmiselt olulise energia- ja kliimavaldkonda reguleeriva arengudokumendi – Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 (KPP) ning Energiamajanduse arengukava aastani 2030 uuendamine. 2021. aasta märtsis saatsid üle 20 keskkonnaühenduse Vabariigi Valitsusele pöördumise, milles taotlesid kahe riiklikult olulise kliima- ning energeetikavaldkonda reguleeriva raamdokumendi - Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 (KPP) ning Energiamajanduse arengukava aastani 2030 (ENMAK) avamist ning kaasajastamist.
Valdkondlike arengudokumentide uuendamine annab ka Eestile hea võimaluse mõtestada läbi kliimaneutraalsuse saavutamiseks vajalikke samme Eesti kontekstis ning mõelda, kas meil on võimalik teha selles valdkonnas möödahüpe, nagu on soovitanud president Kaljulaid.
Uuri lähemalt kliimaneutraalsusest ja Euroopa kliimaseadusest:
- Kuidas Eesti saab saavutada kliimaneutraalsuse - intervjuu ELFi kliimaekspert Piret Väinsaluga (ERR Terevisioon, 2019)
- Eesti Rohelise Liikumise juhatuse liikme Madis Vasseri kõne Riigikogus, kliimaneutraalsuse saavutamise võimalikkusest ja vajalikkusest aastaks 2035
- Johanna Maarja Tiik: Millises kliimaseaduses Euroopa Liit kokku leppis? (ERR, 2021)
- Adam Leckius, CAN: Euroopa kliimaseadus seab ELile raamistiku kogu kliimaneutraalsuse saavutamise teekonnaks (2021)
- Johanna Maarja Tiik Euroopa kliimaseadusest: kõige vastuolulisem teema on 2030 heitmete vähendamise eesmärk (2021)