Keskkonnaühendused saatsid ettepanekud koalitsioonileppesse

Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) ja Fridays for Future Eesti saatsid valitsusläbirääkijaile soovitused, milles on luubi all kliimapoliitika, energeetika, metsanduse, põllumajanduse ning elurikkuse kaoga seonduvad olulised kitsaskohad. Ühendused toonitavad, et riigieelarve iga kulutus peab toetama kliima- ja keskkonnaeesmärkide saavutamist, sest keskkonnaeesmärkide täitmine hoiab ära suures mahus kulutusi teistes valdkondades.

Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) ja Fridays for Future Eesti saatsid valitsusläbirääkijaile soovitused, milles on luubi all kliimapoliitika, energeetika, metsanduse, põllumajanduse ning elurikkuse kaoga seonduvad olulised kitsaskohad. Ühendused toonitavad, et riigieelarve iga kulutus peab toetama kliima- ja keskkonnaeesmärkide saavutamist, sest keskkonnaeesmärkide täitmine hoiab ära suures mahus kulutusi teistes valdkondades.

Ühendused tõdevad, et praegu läbirääkivas kolmikkoalitsioonis on palju potentsiaali edukaks toimetulekuks lahendamist vajavate keskkonnaküsimustega. “Kõigi kolme erakonna programmides on rõõmustavalt palju ettepanekuid, mis kattuvad täielikult või osaliselt keskkonnaorganisatsioonide vaadetega. Eesti vajab senisest kiiremat ja otsustavamat liikumist kliimaneutraalsuse poole ning keskkonna- ja kliimapoliitikas kiireid teaduspõhiseid otsuseid. Loodame, et läbirääkimiste käigus valmib kokkulepe, mille sisu ja ajakava on piisavalt ambitsioonikas, et tagada pikaajaline keskkonna– ja kliimajulgeolek,” ütles Eesti Keskkonnaühenduste Koja koordinaator Maia-Liisa Anton.

Loodava koalitsiooni üks suuremaid ülesandeid on eraldiseisva laiapõhjalise kliimaseaduse kehtestamisega suurendada kliimapoliitika selgust ja mõju nii, et oleks võimalik seatud kliimaeesmärkideni ka jõuda. “Tugev kliimaseadus toetub teadusele, keelab ambitsiooni vähendamise, kuid võimaldab seda piisavalt kiiresti tõsta, kui meie tegevus on ilmselgelt ebapiisav Pariisi leppes püüdluseks võetud 1,5 kraadi piiridesse jäämiseks. Seaduses peab olema kirjas, kuidas jaotub riigiasutuste vastutus eesmärkide täitmise ees ning kuidas kaasatakse avalikkust kliimapoliitika kujundamisse. Ka seadus ise tuleb luua avalikkust sisukalt kaasates, korraldades rahvakogu,” sõnas Eestimaa Looduse Fondi kliimapoliitika ekspert Hans Markus Kalmer.

Kliimakriisi kõrval süveneva elurikkusekriisi ohjeldamiseks teevad ühendused ettepaneku suurendada kaitstavate alade pindala vähemalt 30%ni maismaa- ja merealadest ning kehtestada looduskaitseseadusega pesitsusrahu kõigis metsades. Lisaks hõlmavad ettepanekud energeetikat, metsandust ja põllumajandust ning maaelu.

Keskkonnaühenduste ettepanekud arvestavad kitsaste eelarvetingimustega, soovitades koalitsiooniläbirääkijail seetõttu eelarve tulude suurendamiseks kaaluda näiteks loobumist  keskkonnakahjulikest toetustest ja investeeringutest, neljarealiste teede ehitamisest ja teistest autostumist toetavatest investeeringutest, suurendada keskkonnatasusid ning optimeerida RMK kuivendustegevust ja teedeehitust.

Keskkonnaühenduste ettepanekud valitsusleppesse

Eesti Keskkonnaühenduste Koda ühendab ühteteistkümmet keskkonnaorganisatsiooni: Eestimaa Looduse Fond, Eesti Ornitoloogiaühing, Eesti Roheline Liikumine, Balti Keskkonnafoorum, Eesti Üliõpilaste Keskkonnakaitse Ühing “Sorex”, Läänerannik, Nõmme Tee Selts, Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus, Pärandkoosluste Kaitse Ühing, Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering, Keskkonnaõiguse Keskus.
Fridays For Future Eesti ühendab aktiivseid noori, kes tegelevad igapäevaselt kliimamuutuste leevendamisega.