Kas Eesti toetab visiooni saavutada 2050. aastaks süsinikuneutraalsus? Vastab peaminister #COP24
Millise põhisõnumiga tuleb peaminister Jüri Ratas tagasi Katowices toimuvatelt kliimakõnelustelt?
Riigid seisavad kliimamuutustega toimetulekul tõsiste valikute ees. Inimtekkeliste kliimamuutuste edukaks ohjamiseks on vaja suurendada kõigi riikide ühiseid pingutusi ning leppida kokku, kuidas Pariisi kliimalepet ellu viia. Puhta elukeskkonna tagamine on meie kohustus järeltulevate põlvede ees.
Eesti töötab koos Euroopa Liidu liikmesriikidega selle nimel, et minna üle vähese süsinikuheitega majandusele. See ei ole kindlasti lihtne, kuid annab hea võimaluse muuta meie majandust viisil, mis oleks kestlik ning tooks kasu kõigile. Nii saame luua võimalusi majanduse edendamiseks kui ka keskkonnahoiu suurendamiseks. Praegune Eesti poliitika suund on aastaks 2050 vähendada kasvuhoonegaaside heidet 80 protsenti võrreldes 1990. aasta tasemega.
Maailmakoristuspäev on hea näide sellest, et kui tahame elada puhta keskkonnaga maakeral, siis parim viis on seda ise saavutada, hoolida ja ise tegutseda. Koristuspäev oli Eesti suur kingitus maailmale meie sajanda sünnipäeva puhul. Samal ajal meie kõigi ühist elukeskkonda 158 riigis koristanud 15 miljonit inimest andsid tugeva sõnumi heast koostööst suure eesmärgi nimel.
Samuti panustame inimtekkeliste kliimamuutuste ohjamisse arenguriikidega koostööd tehes. Keskendume rohelise tehnoloogiaga alustavatele ettevõtetele ja valitsusvälistele organisatsioonidele, kes ekspordivad oma lahendusi ja oskusteavet arengumaadesse. Varasemalt on Eesti näiteks aidanud Vaikse ookeani väikesaari hädaolukordade satelliitside võimekuse tõstmise ja päikesepaneelidega.
Kas Eesti toetab EL visiooni saavutada aastaks 2050 süsinikuneutraalsus? *
Euroopa Komisjoni pikaajaline strateegia, kuidas pikaajaliselt vähendada kasvuhoonegaaside heidet ei paku ainult ühte lahendust, vaid vaatleb kaheksat erinevat stsenaariumit. Strateegia ettepanek on vaid esimene samm pikast protsessist. Üleeuroopaline arutelu peaks võimaldama ELil vastu võtta ja esitada 2020. aasta alguses ulatuslik strateegia oma pikaajalise panuse kohta Pariisi kliimaleppe eesmärkide täitmisel.
See võib tähendada, et peame enda kliimapoliitika ka vastavalt läbirääkimiste tulemusele üle vaatama. Peame hindama meie võimalusi ja leidma Eestile parimad lahendused. Oluline on arvestada kasvuhoonegaaside heite vähendamise potentsiaali kõikides valdkondades, näiteks lisaks tööstusele on olulised ka transport, jäätmed, väike-energeetika, biomajandus. Lisaks tuleb olla ettenägelik ja investeerida uutesse puhastesse tehnoloogiatesse.
Samuti on tähtis, et kliimapoliitika kavandamisel ja ellu viimisel arvestatakse töötajate õiguste ja võimalustega ning kaasata tööturu osapooli. Peame hoolitsema selle eest, et meie töötajatele oleks tagatud kõik võimalused muutustega kohaneda, meie majandus jääks konkurentsivõimeliseks ning ettevõtted ja kodanikud saaksid kliimaneutraalsuse poole liikumisest tulu.
Eestimaa Looduse Fondi kliimaekspert Piret Väinsalu kommentaar peaministri vastustele:
Esimese küsimuse vastus on ju muidugi kena seisukohavõtt, kuid see on rohkem vastus sellele, millise sõnumiga läks peaminister kliimakonverentsile. Kui vaadata peaministri kõnet kohtumise esimesel päeval, siis kajavad kõik need mõtted sealt vastu. Oleksime pigem oodanud, et peaminister Poolast ka mõne uue sõnumi koju kaasa võtab. Riikide esindajad kogunesid sinna ometi selleks, et mõtteid vahetada ja üksteist inspireerida. Natuke kahju, kui konverentsilt jäi kõlama kõige rohkem ikka omaenda minapilt ja jäi saamata see miski, millega Eestisse tagasi tulla. Võime vähemalt loota, et ehk siiski peaministril mõni ahhaa-hetk tekkis, kuid meieni see lihtsalt läbi ametlike vastusekanalite ei jõudnud.Teise küsimuse puhul on Euroopa Komisjon välja pakkunud ambitsioonika visiooni saavutada kliimaneutraalsus Euroopa Liidus aastaks 2050. Selge on, et ELi liikmesriikide seas tuleb selle üle veel pikk ja põhjalik arutelu. Arusaadav on ka see, et Eestil ei ole veel välja kujunenud selget seisukohta. Meie praegune eesmärk on vähendada oma heidet 80% ja karta on, et Eesti ei ole seega sellele uuele plaanile tormijooksjate seas.
Hea on siiski kuulda, et Eesti on avatud võimalikule ambitsiooni tõstmisele, kui arutelu sinna suunas tüürib. Niisiis jääme lootma ELi riikidele ja teeme omalt poolt kõik, et Eesti Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 saaks endale veel juurde puuduoleva 20%, et saavutada kliimaneutraalsus.
* Vahetult enne konverentsi algust võttis Euroopa Komisjon vastu pikaajalise strateegilise visiooni "Puhas planeet kõigile" (“A Clean Planet for All”), millega kutsub riike üles ühinema. Selle eesmärk on jõuda 2050. aastaks nüüdisaegse, konkurentsivõimelise ja kliimaneutraalse majanduseni. Seegi on üks oluline abinõu Pariisi kliimaleppe eesmärkide täitmiseks.
Loe lisaks
Kliimamuutused.ee on kliimamuutuste põhjuseid, tagajärgi ning lahendusi põhjalikult ja teaduspõhiselt käsitlev veebiportaal Eestis. Lehte haldab Eestimaa Looduse Fond www.elfond.ee
Vaegnägijale
Kontrastsus
Käesoleval veebilehel on võimalik muuta sisu kontrastsust, et lugemist hõlbustada.
Sisu suurendamine
Sisu suurendamiseks soovitame kasutada veebilehitsejale sisseehitatud funktsionaalsust: hoidke all Ctrl klahvi (OS X operatsioonisüsteemis Cmd klahvi) ja vajutage samal ajal + või - klahvi.
Teine mugav võimalus on kasutada hiirt: hoidke all Ctrl klahvi ja samal ajal liigutades hiire kerimisrulli. Tagasi normaalsuurusesse saab, kui vajutada samaaegselt Ctrl ja 0 klahvile.
Kõik enamlevinud operatsioonisüsteemid sisaldavad seadeid ekraanil esitatava sisu suurendamiseks.
Windows 7’s leiad programmi nimega Magnifier, kui vajutad all vasakul “Start” menüü nupule, trükid Magnifier (piisab juba mõnest esimesest tähest) ja vajutad Enter. Avaneb väike aken, milles on kõik on suurendatult. Vaikimisi jälgib programm hiire kursori asukohta. Windows XP’s leiad Magnifier’i kui liigud Start > All Programs > Accessories > Accessibility > Magnifier.
Apple arvutitel tuleb suurendamise kasutamiseks navigeerida järgnevalt: Apple menüü > System Preferences > Accessibility (või Universal Access) > Zoom.