Selle nädala kolmapäeva varahommikul, 21. aprillil jõudsid Euroopa Liidu nõukogu, Euroopa Parlament ja Euroopa Komisjon Euroopa kliimaseaduses esialgsele kokkuleppele. Euroopa keskkonnaorganisatsioonide ootus on, et kliimaseadus on võimas hoob EL-i kliimaneutraalsuse saavutamiseks, kirjutab Eestimaa Looduse Fondi kliimaekspert Johanna Maarja Tiik ERRis.
Tiik kirjutab, et 2030 vahe-eesmärk kliimaseaduses on kui leitud poliitiline kompromiss, mitte Pariisi kliimaleppe kohustusteni küündiv siht ning sellest, et 2050 kliimaneutraalsuse eesmärk kirjutati seadusesse sisse üleeuroopalise kohustusena, mis ei tähenda, et liikmesriigid seda endale eraldi eesmärgiks seada ei saaks või saavutamise tähtaega veelgi ettepoole tuua ei võiks.
Kliimaseaduse läbirääkimistel lepiti kokku ka iseseisva nn Euroopa kliimamuutuse teadusnõukogu loomises (European Scientific Advisory Board on Climate Change), aga ka nn indikatiivse kasvuhoonegaaside (KHG) eelarve kehtestamises aastaks 2030-2050, mida määratletakse kui KHG netoheitmete soovituslikku kogumahtu, mis sätestab, kui palju tohiks EL neil aastakümnetel heitmeid õhku paisata, rikkumata Pariisi kliimakokkulepet.
Lisaks Euroopa kliimaseaduse kohta:
- Euroopa kliimavõrgustiku CAN kliimapoliitikaekspert Adam Leuckis: Kliimaseadus seab ELile raamistiku kogu kliimaneutraalsuse saavutamise teekonnaks, 18.03.2021
- Millist Euroopa kliimaseadust Eesti soovib? Müürileht, 17.03.2021
- Johanna Maarja Tiik: Kõige vastuolulisem teema on 2030 heitmete vähendamise eesmärk, 16.03.2021