Homme tuleb Euroopa Komisjon välja EL kliimapoliitikat karmistavate muudatusettepanekutega
“Fit for 55” ettepanekutepakett on osa ELi Rohelisest kokkuleppest (European Green Deal). Paketi raames vaadatakse ümber nii olemasolevaid regulatsioone kui ka tullakse välja täiesti uutega. “Fit for 55” hõlmab endas selliseid valdkondi nagu näiteks taastuvenergiat ja energiatõhusust, maakasutust ja metsandust, energia maksustamist, transporti, põllumajandust ja jäätmeid, heitmetega kauplemist ja süsiniku piiriülest maksustamist.
Täpsed muudatused lepitakse kokku Euroopa Komisjoni, Euroopa Parlamendi ja Euroopa Nõukogu vahelistel kolmepoolsetel läbirääkimistel ehk triloogidel pärast seda, kui Euroopa Komisjon on esitanud oma esialgsed ettepanekud 14. juulil 2021.
Millistele õigusaktidele Euroopa Komisjon muudatusettepanekud teeb?
Muudatusettepanekud hõlmavad ELi kliima- ja energeetikaregulatsioonide tuumikut, nagu näiteks heitmetega kauplemise süsteem (Emission Trading System, ETS), jagatud kohustuse määrus (Effort Sharing Regulation, ESR), maakasutuse, maakasutuse muutuse ning metsanduse direktiiv (Land Use, Land Use Change and Forestry, LULUCF), taastuvenergeetika direktiiv (Renewable Energy Directive, RED) ning energiatõhususe direktiiv (Energy Efficiency Directive, EED). Täielik nimekiri on leitav siit.
Kas muudatusettepanekute pakett ning 55% eesmärk on piisavad, et taltsutada kliimamuutust?
Varasemast karmim eesmärk ELis ning sellel tuginev “Fit for 55” pakett - vähendada emissioone vähemalt 55% võrra võrreldes 1990nda aastaga aastaks 2030, jäävad siiski ebapiisavaks, et Pariisi kliimaleppe eesmärke täita.
On hinnatud, et praeguste kliimalubaduste kontekstis prognoositav temperatuuritõus põhjustab Euroopas 8% SKT vähenemise juba aastaks 2050. Selleks, et Euroopa Liit täidaks Pariisi leppega võetud kohustused, tuleb emissioone 55% asemel vähendada vähemalt 65% võrra 2030. aastaks. Vaid sellisel juhul annaks EL oma õiglase panuse globaalse temperatuuritõusu piiramisel kuni 1,5°C-ni.
Muudatusettepanekute mõju Eestile
Muutmisele läheb nii suur hulk regulatsioone, need puudutavad väga erinevaid majandusharusid ja valdkondi. See tähendab, et mõju Eestile on suur ning kokkuvõttes võib oodata kliimaeesmärkide tõstmise vajadust kõikides valdkondades. Heitmetega kauplemise süsteemi ehk ETSi eeldatav karmistumine mõju Eestile on peaasjalikult seotud põlevkivienergeetikaga, sest karmimad regulatsioonid vähendavad selle valdkonna konkurentsivõimet energiaturul veelgi.
Kui siiani on väga suur hulk Eesti heitmete vähendamisest tulnud just ETSi süsteemiga kaetud sektoritest ehk suurenergeetikast ja tööstusest, siis uuel perioodil on oodata suuremat tähelepanu pööramist ka ETSi alt välja jäävatele sektoritele (nn non-ETS), nagu näiteks hooned, transport, põllumajandus ning jäätmed, mis on siiani kliimaeesmärkide täitmisesse panustanud vähe võrreldes ETSi alla kuuluvate valdkondadega, või viimasel kümnendil oma heitmeid pigem kasvatanud, nagu näiteks põllumajandus või transport. Hoonete ja maanteetranspordi osas plaanib Euroopa Komisjon tulla välja ka uue spetsiaalse heitmetega kauplemise süsteemi loomise ettepanekuga, et rakendada süsiniku maksustamist ka neis sektorites.
Samuti on oodata taastuvenergiaeesmärgi tõstmist ning energiatõhususele senisest suurema tähelepanu pööramist.
Süsiniku sidumise osas on oodata muudatusi ka metsandust, maakasutust ja maakasutuse muutust hõlmava LULUCF regulatsiooni, et ELis tervikuna suurendada süsiniku sidumisvõimet neis valdkondades.
Kuidas ja millal saavad muudatusettepanekutest muudatused?
Euroopa Komisjon plaanib liikmesriikidega ettepanekute konkreetses sisus kokkuleppele jõuda kolmepoolsetel läbirääkimistel ehk triloogidel ning muudes vormides kohtumistel. Täpne aeg sõltub, kui tugevad n-ö koalitsioonid ja opositsioonid tekivad ning kui ruttu suudetakse kõiki kolme osapoolt rahuldavale kompromissile jõuda. Juhtohjad jäävad arvatavasti Sloveenia ja Prantsusmaa kätte, kes on Euroopa Liidu nõukogu eesistujariigid vastavalt 2021 aasta lõpuni ning 2022 juuni lõpuni.
Loe lisaks
Kliimamuutused.ee on kliimamuutuste põhjuseid, tagajärgi ning lahendusi põhjalikult ja teaduspõhiselt käsitlev veebiportaal Eestis. Lehte haldab Eestimaa Looduse Fond www.elfond.ee
Vaegnägijale
Kontrastsus
Käesoleval veebilehel on võimalik muuta sisu kontrastsust, et lugemist hõlbustada.
Sisu suurendamine
Sisu suurendamiseks soovitame kasutada veebilehitsejale sisseehitatud funktsionaalsust: hoidke all Ctrl klahvi (OS X operatsioonisüsteemis Cmd klahvi) ja vajutage samal ajal + või - klahvi.
Teine mugav võimalus on kasutada hiirt: hoidke all Ctrl klahvi ja samal ajal liigutades hiire kerimisrulli. Tagasi normaalsuurusesse saab, kui vajutada samaaegselt Ctrl ja 0 klahvile.
Kõik enamlevinud operatsioonisüsteemid sisaldavad seadeid ekraanil esitatava sisu suurendamiseks.
Windows 7’s leiad programmi nimega Magnifier, kui vajutad all vasakul “Start” menüü nupule, trükid Magnifier (piisab juba mõnest esimesest tähest) ja vajutad Enter. Avaneb väike aken, milles on kõik on suurendatult. Vaikimisi jälgib programm hiire kursori asukohta. Windows XP’s leiad Magnifier’i kui liigud Start > All Programs > Accessories > Accessibility > Magnifier.
Apple arvutitel tuleb suurendamise kasutamiseks navigeerida järgnevalt: Apple menüü > System Preferences > Accessibility (või Universal Access) > Zoom.