Tänu anonüümseks jääda soovinud kliimaaktivistile saab nüüd lugeda Greta Thunbergi peetud kõnesid eesti keeles. 12 kõnega on võimalik tutvuda allpool.
TEDx Stockholm, 24. november 2018
Ma olin umbes 8-aastane, kui kuulsin esmakordselt midagi kliimamuutustest või globaalsest soojenemisest. Tuli välja, et see on midagi, mille inimesed oma elustiiliga ise olid põhjustanud. Mul kästi energia säästmiseks tuled välja lülitada ja ressursside säästmiseks paber ümber töödelda.
Ma mäletan, et mõtlesin, kui kummaline see on, et inimesed, kes on samuti loomaliik, suudavad Maa kliimat muuta. Sest kui see kõik tõesti toimuks, ei räägiks me millestki muust. Televiisorit sisse lülitades, raadiot kuulates ja ajalehti lugedes ainult sellest räägitakski. Justkui oleks käimas maailmasõda. Kuid keegi ei rääkinud sellest kunagi. Kui fossiilsete kütuste põletamine on nii halb, et see ohustab meie olemasolu, siis kuidas me saame endiselt vanamoodi jätkata? Miks ei ole mingeid piiranguid? Miks seda ebaseaduslikuks ei muudeta.
See ei jõudnud mulle kohale. See oli liiga ebareaalne.
Niisiis, kui olin 11-aastane, jäin haigeks, langesin depressiooni, lakkasin rääkimast ja lõpetasin söömise. Kahe kuuga kaotasin kaalust umbes 10 kilo. Hiljem diagnoositi mul Aspergeri sündroom, obsessiiv-kompulsiivne häire ja selektiivne mutism. See tähendab põhimõtteliselt seda, et ma räägin ainult siis, kui ma arvan, et see on vajalik.
Nüüd on üks neist hetkedest.Neile, kes on spektris, on peaaegu kõik must või valge. Me ei valeta eriti hästi ja tavaliselt ei naudi me sellistes seltskonnamängudes osalemist, mis kõigile teistele näivad meeldivat. Ma arvan, et paljuski on hoopis autistid normaalsed ja ülejäänud inimesed on üsna imelikud. Eriti, kui rääkida jätkusuutlikkuse kriisist. Kõik räägivad pidevalt, et kliimamuutused on eksistentsiaalne oht ja kõige olulisem teema. Ometigi ei muuda nad midagi.
Ma ei saa sellest aru. Kui heitgaaside loodusesse paiskamine peab lõppema, siis peame selle peatama. Minu jaoks on see must-valge. Ellujäämise korral pole ühtegi halli ala. Me kas jätkame tsivilisatsioonina või mitte.
Peame muutuma.
Rikkad riigid nagu Rootsi peavad hakkama heitgaaside koguseid igal aastal vähemalt 15% vähendama, et saaksime püsida alla 2 °C soojenemise eesmärgi kursil. Kuid nagu Valitsusvaheliste Kliimamuutuste Nõukogu on hiljuti välja toonud, vähendaks hoopis 1,5 °C eesmärk oluliselt kliimamõjusid. Võime vaid ette kujutada, mida see heitgaaside koguste vähendamise jaoks tähendaks.
Võiks arvata, et meedia ja juhid ainult kliimamuutustest räägivadki, kuid nad isegi ei maini seda kunagi.
Samuti ei maini keegi juba süsteemi lukustatud kasvuhoonegaase ega seda, et õhureostus varjab mingil määral kliimasoojenemist, nii et kui lõpetame fossiilsete kütuste põletamise, soojeneb temperatuur automaatselt, võib-olla isegi 0,5–1,1 °C.
Lisaks ei räägi keegi tõsiasjast, et oleme kuuenda massilise väljasuremise laine keskel – iga päev sureb välja kuni 200 liiki. Et väljasuremise määr on täna 1000–10 000 korda kõrgem kui normaalseks peetakse.
Keegi ei maini kunagi õigluse või kliimaõigluse aspekte, mis on Pariisi lepingus selgelt välja toodud ja on tingimata vajalikud, et see globaalses mastaabis toimima hakkaks. See tähendab, et rikkad riigid peavad 6–12 aasta jooksul heitgaaside kogused nulli viima. Seda selleks, et vaesemate riikide inimestel oleks võimalus oma elatustaset tõsta, ehitada üles infrastruktuur (näiteks teed, koolid, haiglad, puhas joogivesi, elekter jne.), mis meil juba olemas on, sest kuidas me võime eeldada, et sellised riigid nagu India või Nigeeria hoolivad kliimakriisist, kui meie, kel juba praegu kõik olemas on, ei hooli kliimakriisist ega Pariisi kokkuleppes välja toodud punktidest?Miks me siis ikkagi oma heitgaaside koguseid ei vähenda? Miks need tegelikult endiselt suurenevad? Kas põhjustame teadlikult massilise väljasuremise? Kas oleme kurjust täis?Ei, muidugi mitte. Inimesed teevad seda, mida nad teevad, sest valdav enamus ei taju seda, milline mõju nende igapäevaelul meie planeedile on. Nad ei tea, et peame kiirelt midagi muutma.Me kõik arvame, et teame ja eeldame, et kõik teavad. Aga see ei ole nii.Kuidas me saaksimegi teada? Kui tõesti oleks kriis ja kui selle kriisi põhjustaksid meie heitgaaside kogused, märkaksime ju ometi midagi. Mitte ainult üleujutatud linnasid. Kümned tuhanded surnud inimesed ja terved rahvad lammutatud hoonete rusudel. Siis nähtaks teatud piiranguid.Siiski mitte. Ja keegi ei räägi sellest. Ei ole erakorralisi kohtumisi, pealkirju ega uudiseid. Keegi ei käitu nii nagu oleksime jõudnud kriisi.Isegi enamik kliimateadlasi ja rohelisi poliitikuid jätkab mööda maailma ringi lendamist ning liha- ja piimatoodete söömist.Kui elan 100-aastaseks, saan elus olla aastani 2103. Täna tulevikule mõeldes ei mõelda kaugemale aastast 2050. Selleks ajaks pole ma paremal juhul isegi poolt oma elust ära elanud. Mis edasi saab? Aastal 2078 tähistan ma oma 75. sünnipäeva. Kui mul on lapsi või lapselapsi, veedavad nad võib-olla selle päeva minuga. Võib-olla küsivad nad minult 2018. aastal elanud inimeste kohta. Võib-olla küsivad nad minult miks ma midagi ette ei võtnud, kui oli veel aega midagi muuta. See, mida me praegu teeme või ei tee, mõjutab kogu minu ning minu laste ja lastelaste elu. Seda, mida me praegu ette võtame, ei saa mina ega mu põlvkond tulevikus enam tagasi võtta.Kui kool selle aasta augustis algas, otsustasin, et nüüd aitab. Võtsin Rootsi parlamendi juures koha sisse ja alustasin kliima nimel koolistreiki.Mõned inimesed ütlevad, et ma peaksin hoopis koolis käima. Nad ütlevad, et peaksin õppima, et saada kliimateadlaseks, et saaksin tulevikus kliimakriisi lahendada.Kuid kliimakriis on juba lahendatud. Kõik faktid ja lahendused on meil juba olemas. Peame vaid silmad avama ja muutuma.
Ja miks peaksin õppima tulevikuks, mida ei pruugi enam tullagi, kui keegi selle tuleviku päästmiseks midagi ei tee? Ja mis mõte on koolisüsteemis faktide õppimisel, kui sama koolisüsteemi parimate teadusuuringute poolt antud olulisemad faktid ei tähenda meie poliitikutele ja ühiskonnale ilmselgelt midagi?Mõni inimene väidab, et Rootsi on lihtsalt üks väike riik ja pole vahet, mida me teeme. Kuid mina arvan, et kui mõni laps võib kogu maailmas uudiskünnist ületada lihtsalt sellega, et mõni nädal kooli ei tule, siis kujutage ette, mida saaksime kõik koos korda saata, kui vaid tahaksime?
Nüüd oleme peaaegu minu kõne lõppu jõudnud ja tavaliselt hakkavad inimesed siinkohal lootusest rääkima. Päikesepaneelid, tuuleenergia, ringmajandus jne. Kuid ma ei kavatse seda teha. Meil on 30 aastat olnud kõvasti rääkimist ja positiivsete ideede müümist. Ja mul on kahju seda öelda, kuid see ei toimi, sest sellisel juhul oleks heitgaaside kogused praeguseks vähenenud. Seda ei ole aga juhtunud.Loomulikult tuleb ka loota, kuid lootmisest tähtsam on tegutsemine. Tegutsedes lootus suureneb. Seega hoopis tegutsege, mitte ärge raisake aega lootmisele. Ainult sellisel juhul saabub ka lootus päriselt.Täna tarbime iga päev 100 miljonit barrelit naftat. Selle muutmiseks pole ühtki poliitikat. Selle õli maa all hoidmiseks pole reegleid. Seega ei saa me reeglite järgi mängides maailma päästa, sest esmalt tuleb reegleid muuta.Kõik peab muutuma ja muutus peab algama täna.
Aitäh.
Greta Thunbergi kõne ÜRO peasekretärile António Guterresele Katowices: “Meie juhid käituvad kui lapsed”, 3. detsember 2018
25 aastat on seisnud lugematu arv inimesi ÜRO kliimakonverentside ees, paludes meie riikide liidritel heitgaasid õhku paiskamine peatada. Kuid ilmselgelt ei ole see toiminud, kuna heitgaaside kogused aina suurenevad.Seega ei küsi ma neilt midagi.Selle asemel palun meedial hakata kriisi kriisina käsitlema.Selle asemel palun kogu maailma inimestel mõista, et poliitilised juhid on meid alt vedanud.Me seisame silmitsi eksistentsiaalse ohuga ja meil pole enam aega seda hullumeelset teed jätkata.Sellised rikkad riigid nagu Rootsi peavad 2-kraadise soojenemise eesmärgi saavutamiseks hakkama heitgaaside koguseid vähendama vähemalt 15% igal aastal. Võiks arvata, et meie juhid räägivad sellest kogu aeg – aga keegi ei maini seda tegelikult kunagi.Ei mainita, et oleme keset kuuendat massilist väljasuremise lainet, mil iga jumala päev sureb välja kuni 200 liiki.Lisaks ei räägi keegi kunagi võrdsuse aspektist, mis on Pariisi leppes kõikjal selgelt välja toodud, mis on hädavajalik, et lepe globaalses mastaabis toimima hakkaks. See tähendab, et rikkad riigid, näiteks minu kodumaa, peavad 6–12 aasta jooksul heitgaaside kogused nulli viima, et vaesemate riikide elanikud saaksid oma elatustaset tõsta, ehitades selleks üles infrastruktuuri, mis meil juba olemas on (nt haiglad, elekter ja puhas joogivesi).Kuidas me võime eeldada, et sellised riigid nagu India, Colombia või Nigeeria kliimakriisist hoolivad, kui isegi meie, kel juba kõik olemas on, ei hooli Pariisi leppega endale võetud kohustustest?Kui kool selle aasta augustis algas, siis otsustasin Rootsi parlamendi juures kliima nimel koolistreiki alustada.Mõned inimesed ütlevad, et ma peaksin hoopis koolis käima ja kliimateadlaseks õppima, et saaksin tulevikus kliimakriisi lahendada. Kuid kliimakriis on juba lahendatud. Kõik faktid ja lahendused on meil juba olemas.Ja miks peaksin õppima tulevikuks, mida ei pruugi varsti enam tullagi, kui keegi selle päästmiseks midagi ei tee? Ja mis mõte on õppida fakte, kui kõige olulisemad faktid ei tähenda meie ühiskonnale mitte midagi?Tarbime iga päev 100 miljonit barrelit naftat. Selle muutmiseks pole poliitikat. Selle õli maa all hoidmiseks pole reegleid.Seega ei saa me reeglite järgi mängides maailma päästa. Esmalt tuleb reegleid muuta.Me pole tulnud siia maailma liidreid anuma, et nad meie tuleviku eest hoolt hakkaksid kandma. Nad on meid varem ignoreerinud ja ignoreerivad ka tulevikus.Tulime siia, et neile teada anda, et muutused on tulekul, meeldib see neile või mitte. Inimesed võtavad väljakutse vastu. Ja kuna meie juhid käituvad nagu lapsed, peame meie võtma vastutuse, mille nemad oleksid pidanud juba ammu võtma.
Aitäh!
Tegevusetuse hukkamõist. Katastroofilise kliimamuutuse taustal tegevusetuse hukkamõist COP24 plenaaristungil Poolas Katowices, 12. detsembril 2018
Minu nimi on Greta Thunberg. Olen 15-aastane ja olen pärit Rootsist. Ma räägin kohese kliima-õiguse nimel.Paljud ütlevad, et Rootsi on lihtsalt üks väike riik paljude seas ja pole vahet, mida me teeme. Kuid ma olen õppinud, et keegi ei ole kunagi liiga väike, et midagi muuta ja kui mõni laps võib kogu maailmas uudisveergudele sattuda lihtsalt mitte kooli minnes, siis kujutage ette, mida kõike me üheskoos teha suudaksime, kui tõesti tahaksime.Selleks peame selgelt rääkima. Ükskõik, kui ebamugav see on. Räägite igavesest rohelisest majanduskasvust, sest kardate olla ebapopulaarsed. Räägite samade halbade ideede najal edasi liikumisest, mis meid sellesse jamasse viisid. Isegi siis, kui ainus mõistlik tegu oleks hädapiduri tõmbamine.Te pole piisavalt küpsed, et rääkida asjadest nii nagu need on. Isegi selle koorma jätate oma lastele. Ma ei hooli populaarsusest. Ma hoolin kliimaõiglusest ja planeedist. Meie tsivilisatsioon ohverdatakse käputäie inimeste võimaluse eest teenida tohutuid rahasummasid. Meie biosfääri ohverdatakse, et rikkad inimesed sellistes riikides nagu minu kodumaal saaksid elada luksuses. Väheste luksuse tõttu kannatavad paljud.2078. aastal tähistan oma 75. sünnipäeva. Kui mul on lapsi, veedavad nad selle päeva ehk minuga. Võib-olla nad küsivad minult sinu kohta. Võib-olla nad küsivad, miks te midagi ei teinud, kui selleks veel aega oli. Te ütlete, et armastate oma lapsi üle kõige, aga samas varastate meie kõigi silme all nende tuleviku. Kuni te ei keskendu sellele, mida tuleb teha, mitte sellele, mis on poliitiliselt võimalik, pole meil lootustki.Me ei saa kriisi lahendada, kui seda kriisina ei käsitleta. Peame fossiilkütuseid maapinnas hoidma ja keskenduma omakapitalile. Ja kui selles süsteemis on lahendusi nii võimatu leida, siis peaksime ehk hoopis süsteemi muutma. Me ei ole tulnud siia selle maailma liidreid paluma, et nad hooliksid. Olete meid minevikus ignoreerinud ja teete seda ka tulevikus. Vabandused ja aeg on otsa lõppenud. Oleme tulnud siia, et anda teile teada, et muutus on tulemas, meeldib see teile või mitte. Tegelik võim kuulub rahvale!Aitäh!
Davosi Maailma Majandusfoorum, 22. jaanuaril 2019
#WhateverItTakes
Mõned ütlevad, et me ei tee kliimamuutustega võitlemiseks piisavalt. See pole tõsi, sest selleks, et "mitte piisavalt teha", piisab vaid millegi tegemisest. Tõde on see, et me ei tee sisuliselt midagi.Jah, mõned inimesed teevad rohkem kui nende võimuses, kuid kahjuks on nad tänasel päeval võimust liiga kaugel, et midagi muuta.Mõned ütlevad, et kliimakriis on midagi, mille oleme kõik koos loonud. See on lihtsalt veel üks mugav vale, sest kui kõik on süüdi, siis pole kedagi hukka mõista.Ometi on keegi süüdi. Mõned inimesed – mõned ettevõtted ja eriti mõned otsustajad – on täpselt teadnud, milliseid hindamatuid väärtusi nad suurte rahasummade teenimiseks ohverdavad.Ma tahan kutsuda neid ettevõtteid ja otsustajaid kasutusele võtma tegelikke ja julgeid kliimameetmeid. Seada oma majanduslikud eesmärgid kõrvale ja kindlustada ka tulevikus inimkonnale inimlikud elutingimused.Ma ei usu hetkekski, et te selle väljakutsega kaasa tulete. Kuid ma tahan teilt kõigilt sama paluda.Palun tõestage, et ma eksin. Meie laste ja lastelaste nimel. Elu ja selle kauni elava planeedi nimel.Palun teil seista ajaloo paremal küljel. Ma palun teilt lubadust teha kõik endast olenev, et suunata oma ettevõte või valitsus 1,5-kraadise maailmaga vastavusse.Kas lubate seda teha? Kas lubate mulle ja ülejäänud maailma rahvale, et teete kõik, mis vaja.
Davosi Maailma Majandusfoorum “Meie maja põleb!”, 25. jaanuar, 2019
Meie maja põleb, ma olen siin, et öelda: „Meie maja põleb!“. Valitsustevaheliste Kliimamuutuste Nõukogu andmetel on meil oma vigade kustutamiseks jäänud vähem kui 12 aastat.Selle aja jooksul peavad toimuma enneolematud muutused kõigis ühiskonna kõigis, sealhulgas tuleb süsinikdioksiidi heitkoguseid vähendada vähemalt 50% võrra. Pange tähele, et need arvud ei hõlma õigluse aspekti, mis on Pariisi kokkuleppe toimimiseks globaalses mastaabis hädavajalik. Samuti ei sisalda see murdepunkte ega vastumõjuahelaid, näiteks Arktika igikeltsa alt eralduv äärmiselt võimas metaangaas.Sellistes kohtades nagu Davos, meeldib inimestele rääkida edulugusid, kuid nende majanduslik edu on tulnud mõeldamatu hinnasildiga. Kliimamuutuste osas tuleb meil tunnistada, et oleme läbi kukkunud. Kõik praegusel kujul eksisteerivad poliitilised liikumised on läbi kukkunud ning meedial pole õnnestunud avalikkuse teadlikkust tõsta. Kuid homo sapiens pole veel läbi kukkunud. Jah, me oleme ebaõnnestumise äärel, kuid siiski on veel aega, et see kõik ümber pöörata ja lahendada. See kõik on meie endi kätes. Kuid kui me ei tunnista oma praeguste süsteemide puudujääke, siis ei ole meil ilmselt enam võimalustki.Seisame silmitsi tohutute inimhulkade kannatuste ja katastroofidega ja enam pole aega viisakalt rääkida. Keskendume sellele, mida me saame või ei saa öelda. Nüüd on aeg rääkida selgelt. Kliimakriisi lahendamine on suurim ja keerulisem väljakutse, millega homo sapiens kunagi silmitsi on seisnud.Lahendus on aga nii lihtne, et isegi väike laps saab sellest aru. Peame peatama kasvuhoonegaaside atmosfääri paiskamise. Me kas teeme seda või ei. Te ütlete, et miski elus pole must-valge, kuid see on vale, väga ohtlik vale. Me kas takistame 1,5-kraadist soojenemist või mitte. Kas väldime selle pöördumatu ahelreaktsiooni käivitumist, mis väljub inimkontrolli alt, või mitte. Kas me otsustame jätkata tsivilisatsioonina või mitte. See on nii must-valge, kui üldse olla saab.Ellujäämise korral pole ühtegi halli ala. Nüüd on meil kõigil valik. Saame luua maailma ümberkujundava tegevusplaani, mis kaitseb inimkonna edaspidiseid elutingimusi või jätkame oma senist tegevust ja ebaõnnestume. See sõltub sinust ja minust.Mõni ütleb, et me ei peaks aktivismiga tegelema, selle asemel peaksime kõik poliitikute hooleks jätma ja selle asemel lihtsalt muutuste poolt hääletama. Mida aga teha, kui puudub poliitiline tahe? Mida teha, kui poliitikuid, keda me vajame, pole kusagil näha?Siin Davosis, nagu igal pool mujal, räägivad kõik rahast. Näib, et raha ja majanduskasv on meie ainus peamine mure. Ja kuna kliimakriis on kriis, mida pole kunagi kriisina käsitletud, pole inimesed lihtsalt meie igapäevaelu tagajärgedest teadlikud.Inimesed ei tea, et on olemas selline asi nagu süsiniku eelarve ja kui uskumatult väike on allesjäänud süsiniku eelarve. See peab juba täna muutuma. Ükski teine praegune väljakutse ei ole sama oluline kui üldsuse laialdase teadlikkuse ja arusaamise tõstmine meie kiirelt kaduvate süsiniku eelarvete kohta, mis peaksid ja peavadki saama uueks globaalseks valuutaks tuleviku ja praeguse majanduse keskmes.Oleme jõudnud ajaloos hetkeni, mil kõik, kes omavad meie tsivilisatsioonist ja kogu biosfääri ohustavast kliimakriisist mingitki ülevaadet, peavad rääkima selges keeles, ükskõik kui ebamugav ja kahjumlik see olla võib. Peame praeguses ühiskonnas peaaegu kõike muutma. Mida suurem on teie süsiniku jalajälg, seda suurem on teie moraalne kohustus. Mida suurem on teie platvorm, seda suurem on teie vastutus.Täiskasvanud ütlevad pidevalt, et võlgneme noortele lootust. Kuid ma ei taha teie lootust, ma ei taha, et te oleksite lootusrikkad. Ma tahan, et te oleksite paanikas, ma tahan, et tunneksite seda hirmu, mida mina tunnen iga päev. Ja ma tahan, et te tegutseksite ja käituksite kriisiolukorrale vastavalt. Ma tahan, et te käituksite nii nagu teie maja põleks, sest nii see on.
Brüssel: “Me tahame, et poliitikud kuulaksid teadlasi”, 21. veebruar 2019
Kümned tuhanded lapsed peavad Brüsseli tänavatel kliima nimel koolistreiki. Sajad tuhanded on tegemas sama terves maailmas. Meil on koolistreik, sest oleme oma kodutöö juba teinud. Ja mõned meist on täna siin. Inimesed räägivad meile, et nad on lootusrikkad. Nad on lootusrikkad et noored inimesed asuvad maailma päästma. Kuid meie ei ole.Siin pole lihtsalt enam aega oodata, millal me üles kasvame ja vastutajateks saame. Kuna aastaks 2020 peame heitgaaside kõvera järsult allapoole suunama. See on järgmine aasta. Me teame, et enamik poliitikuid ei taha meiega rääkidagi. Hästi. Meie ei taha nendega ka rääkida.Me tahame, et nad räägiksid hoopis teadlastega. Kuulake neid. Meie lihtsalt kordame nende sõnu, mida nad on rääkinud juba aastakümneid. Soovime, et järgiksite Pariisi lepingut ja Valitsustevaheliste Kliimamuutuste Nõukogu raporteid. Muid manifeste ega nõudmisi meil pole. Olge lihtsalt teaduse poolel.Kui paljud poliitikud räägivad kliima nimel toimuvast koolistreigist, räägivad nad kliimakriisi asemel kõigest muust. Paljusid huvitab, kas propageerime popitegemist ning kas peaksime kooli tagasi minema või mitte. Nad moodustavad vandenõusid ja kutsuvad meid nukkudeks, kes ei suuda ise mõelda.Nad soovivad meeleheitlikult fookuse kliimakriisilt eemale juhtida ja teemat muuta. Nad ei taha sellest rääkida, sest nad teavad, et ei suuda seda võitlust võita. Nad teavad, et pole oma kodutööd ära teinud. Aga meie oleme.Kui oleksite kodutöö ära teinud, siis mõistaksite, et vajame uut poliitikat. Vajame uut majandust, kus kõik põhineb meie kiiresti väheneval ja äärmiselt piiratud järelejäänud süsiniku eelarvel.Kuid sellest ei piisa. Vajame täiesti uut mõtteviisi. Teie loodud poliitiline süsteem põhineb konkurentsil. Te petate, kui saate, sest kõige tähtsam on võimu nimel võita. See peab lõppema. Peame omavahelise konkureerimise lõpetama. Peame tegema koostööd, et jagada planeedi ressursse õiglasel viisil. Peame hakkama elama planeedile sobilikes piirides, keskenduma õiglusele ja kõigi elavate liikide huvides paar sammu tagasi astuma. Peame kaitsma biosfääri – õhku, ookeane, pinnast ja metsi. See võib tunduda väga naiivne, kuid kui olete kodutöö ära teinud, siis teate, et meil pole muud valikut. Peame täie pühendumusega kliimamuutustele keskenduma, sest kui me ei suuda seda teha, on kõik meie saavutused ja edusammud asjata olnud. Ja kõik, mis jääb meie poliitiliste liidrite pärandiks, on inimkonna ajaloo suurim läbikukkumine. Neid mäletatakse kui kõigi aegade suurimaid kaabakaid, sest nad otsustasid mitte kuulata ja mitte tegutseda.Kuid see ei pea nii olema. Meil on veel aega. Valitsustevaheliste Kliimamuutuste Nõukogu raporti kohaselt oleme umbes 11 aasta kaugusel olukorrast, mil käivitub inimkontrollile allumatu ahelreaktsioon.Selle vältimiseks peavad lähema kümnendi jooksul aset leidma enneolematud muutused. Sealhulgas ka meie süsinikdioksiidi heitkoguste 50% vähendamine aastaks 2030.Ja pidage meeles, et need numbrid ei hõlma õigluse aspekti, mis on Pariisi kokkuleppe toimimiseks globaalses plaanis tingimata vajalik. Samuti ei sisalda need murdepunkte ega vastumõjuahelaid, nagu eriti võimas metaangaas, mis eraldub arktilisest igikeltsast sulades.Need hõlmavad hiiglaslikus planetaarses mastaabis negatiivse heite tehnikaid, mida ei ole veel leiutatud ja mille puhul paljud teadlased kardavad, et need ei valmi õigeks ajaks ning mida polegi võimalik nii suurel skaalal pakkuda.Meile on öeldud, et EL plaanib heitgaaside koguste vähendamise eesmärki suurendada. Uue eesmärgi kohaselt teeb EL ettepaneku vähendada 2030. aastaks kasvuhoonegaaside heitkoguseid 45% alla 1990. aasta taseme. Mõne inimese sõnul on see hea või ambitsioonikas, kuid siiski mitte veel piisav, et hoida globaalset soojenemist alla 1,5°C. Sellest eesmärgist ei piisa täna kasvavate laste tuleviku kaitsmiseks.Kui EL peaks andma oma õiglase panuse 2°C piirmäära süsiniku eelarves püsimiseks, on vaja 2030. aastaks vähendada heitgaaside koguseid vähemalt 80%. See hõlmab ka lennundust ja laevandust. Seega on see umbes kaks korda ambitsioonikam kui praegune ettepanek. Vajalikud toimingud ei kuulu manifestidesse ega parteipoliitikasse.Taaskord pühivad nad oma põlvkonna jamasid vaiba alla, et meie põlvkond saaks seda koristada ja lahendada. Öeldakse, et võitleme oma tuleviku nimel, kuid see pole tõsi. Me ei võitle ainult endi tuleviku eest. Me võitleme kõigi tuleviku eest.Ja kui arvate, et peaksime hoopis koolis käima, siis soovitame teil tänavale tulla ja tööstreiki pidada. Või veel parem, liituge meiega, et saaksime protsessi kiirendada.Ja mul on kahju, kuid öeldes, et kõik saab korda ja samal ajal tegevusetusega jätkates, ei ole meil mingit lootust. Hoopis vastupidi. Just seda te teetegi. Ei saa lihtsalt niisama istuda ja lootust oodata. Käitute nagu ära hellitatud vastutustundetud lapsed.Tundub, et te ei mõista, et lootus on midagi, mille peab välja teenima.Ja kui te ikkagi ütlete, et raiskame väärtuslikku õppetundide aega, siis lubage mul teile meelde tuletada, et meie poliitilised juhid on aastakümneid raisanud aega eitamise ja tegevusetuse peale. Ja kuna meie aeg on otsa saamas, siis oleme otsustanud tegutseda. Oleme hakanud teie jama koristama ja me ei peatu enne, kui see on tehtud.Aitäh!
EL-i parlamendi ees Strasbourgis, 16. aprill 2019
Minu nimi on Greta Thunberg. Ma olen 16-aastane. Ma olen Rootsist pärit. Ja ma tahan, et te oleksite paanikas. Ma tahan, et tegutseksite nii nagu teie maja põleks. Olen neid sõnu juba varem lausunud ja paljud inimesed on selgitanud, miks see halb mõte on. Paljud poliitikud on mulle öelnud, et paanika ei too kunagi midagi head. Ma olen sellega nõus. Ilma põhjuseta paanitsemine on väga halb mõte. Kuid kui teie maja põleb ja te ei soovi, et see maani maha põleb, nõuab see teatud määral paanitsemist.Meie tsivilisatsioon on nii habras, peaaegu nagu liivaloss. Fassaad on ilus, kuid vundament on nõrgem kui välja paistab. Oleme nii palju sildu põletanud.Eile jälgis maailm meeleheite ja tohutu kurbusega, kuidas Notre Dame Pariisis põles. Mõned hooned on midagi enamat kui lihtsalt hooned. Notre Dame ehitatakse aga uuesti üles. Loodan, et selle tugitalad on tugevad. Loodan, et meie tugitalad on veelgi tugevamad, kuid kardan, et see pole nii.Umbes 2030. aastal, mis on meist 10 aasta, 259 päeva ja 10 tunni kaugusel, oleme olukorras, kus me käivitasime pöördumatu ahelreaktsiooni, mis tõenäoliselt viib meie senise tsivilisatsiooni lõppemiseni. See tähendab, et kui selle aja jooksul pole ühiskonna kõikides aspektides toimunud püsivaid ja enneolematuid muutusi, sealhulgas tuleb süsinikdioksiidi heitkoguseid vähemalt 50% võrra vähendada. Ja pange tähele, et need arvutused sõltuvad leiutistest, mida pole veel sel tasemel leiutatud - leiutistest, mis peaksid meie atmosfääri puhastama süsinikdioksiidi astronoomiliste koguste hulgast.Lisaks ei hõlma need arvutused ettenägematuid murdepunkte ja vastumõjuahelaid, näiteks eriti võimas metaangaas, mis arktilisest igikeltsast sulades kiiresti vabaneb. Samuti ei kuulu nende hulka õhusaaste poolt varjatud soojenemine. Pariisi kokkuleppes ei ole selgelt välja toodud õigluse ega kliimaõigluse aspekt, mis on tingimata vajalik, et see globaalses mastaabis toimima hakkaks. Peame meeles pidama, et need on vaid arvutused, hinnangud. See tähendab, et need "tagasipöördumatuse hetked" võivad tekkida natuke varem või hiljem. Keegi ei saa kindlalt teada. Kindlad võime olla vaid selles, et muutused umbes sellises ajavahemikus aset leiavad, sest tegemist ei ole pelgalt oletuste ja juhuslike pakkumistega. Neid prognoose toetavad teaduslikud faktid, mis on välja toodud Valitsustevaheliste Kliimamuutuste Nõukogu poolt. Peaaegu iga suurem riiklik teadusasutus kogu maailmas toetab tingimusteta Valitsustevaheliste Kliimamuutuste Nõukogu tööd ja järeldusi.Oleme kuuenda massilise väljasuremise keskel ja väljasuremine toimub kuni 10 000 korda kiirem kui normaalseks peetakse, kuni 200 liiki sureb iga päev välja. Viljaka pealmise pinnasekihi erosioon, suurte metsade raiumine, toksiline õhusaaste, putukate ja eluslooduse kadu, ookeanide hapestumine. Need kõik on katastroofini viivad suundumused, mida meie siin majanduslikult õitsvas maailmas oma eluviisiga kiirendame ja arvame, et meil on õigus samamoodi jätkata. Peaaegu keegi ei ole neist katastroofidest teadlik ega mõista, et need on vaid suure murdepunkti algus. Kuidas nad saaksidki teada? Keegi pole seda neile öelnud. Mis veelgi olulisem – õiged inimesed pole seda õigel viisil öelnud.Meie maja laguneb koost ja juhid peavad hakkama vastavalt tegutsema, sest praegu nad seda ei tee. Kui meie maja laguneks, ei jätkaks meie juhid nii nagu teie täna seda teete. Te muudaksite oma käitumise juures peaaegu kõike, nagu seda hädaolukorras tehakse. Kui meie maja laguneks, ei saaks te äriklassis ringi lennata, vesteldes sellest, kuidas turg lahendab nutika väikese lahendusega kõik probleemid. Ei tuleks rääkida asjade ostmise ja ehitamisega tekkinud kriisist väljapääsu otsimisest.Kui meie maja laguneks, ei peaks te korraldama kolme Brexiti hädaolukorra tippkohtumist ega kliima ja keskkonna lagunemist käsitlevat erakorralist tippkohtumist. Te ei vaidleks söe järkjärgulise kaotamise üle 15 ega 11 aasta pärast. Kui meie maja laguneks, ei tähistaks te seda, et üksainus rahvas, nagu Iirimaa, võib peagi fossiilkütustest loobuda. Te ei tähistaks seda, et Norra on otsustanud lõpetada naftapuurimise väljaspool maalilist Lofoteni saare kuurorti, kuid jätkab naftapuurimist igal pool mujal aastakümneid. Selliste pidustuste jaoks on juba 30 aastat liiga hilja.Kui meie maja laguneks, ei kirjutaks meedia enam millestki muust. Pidev kliima- ja ökoloogiline kriis hõivaksid kõik pealkirjad. Kui meie maja laguneks, siis ei ütleks keegi, et olukord on kontrolli all ja te ei seaks kõigi liikide tulevasi elutingimusi ohtu leiutiste kaudu, mis tuleb alles leiutada. Ja te ei veedaks kogu oma aega maksude või Brexiti üle vaidleva poliitikuna. Kui meie maja seinad tõesti langeksid, siis heidaksite oma erinevused kõrvale ja alustaksite koostööd.Noh, meie maja tõepoolest laguneb ja aeg on kiiresti lõppemas. Endiselt ei toimu aga midagi. Meie ja kõik meie ümber peab muutuma. Miks raisata väärtuslikku aega vaieldes selle üle, mis ja kes peab kõigepealt muutuma? Meie ja kõik meie ümber peab muutuma. Mida suurem on teie platvorm, seda suurem on vastutus. Mida suurem on teie süsiniku jalajälg, seda suurem on moraalne kohustus.Kui ma ütlen poliitikutele, et tegutsege kohe, on kõige tavalisem vastus, et nad ei saa midagi drastilist teha, sest see oleks valijate seas ebapopulaarne. Ja neil on õigus, sest enamik inimesi pole isegi teadlikud sellest, miks neid muudatusi vaja on. Seetõttu ütlen teile, et ühendage teadusega käed, muutke parim kättesaadav teadus poliitika ja demokraatia keskmeks.EL-i valimised on varsti tulemas ja paljudel meist, keda see kriis kõige rohkem mõjutab, nagu minusugustel inimestel, ei ole lubatud hääletada. Samuti ei ole meil võimalik kujundada äri-, poliitika-, inseneri-, meedia-, hariduse ega teadusvaldkondade otsuseid. Selleks, et me saaksime end nendes valdkondades harida, kulub aega, aega meil aga enam pole ja seepärast tulevad miljonid lapsed seda tänavatele näitama, pidades kliimaprobleemide lahendamiseks koolistreiki.Peate meid kuulama, meid, kes me ei saa hääletada. Peate hääletama oma laste ja lastelaste poolt. Seda, mida me praegu teeme, ei saa peagi enam olematuks muuta. Nendel valimistel hääletate tulevaste inimlike elutingimuste poolt. Ja kuigi selleks vajalikku poliitikat tänapäeval ei eksisteeri, on mõned alternatiivid kindlasti halvemad kui teised. Ja ma olen lugenud, et mõned parteid ei taha isegi seda, et ma täna siin seisan, sest nad ei soovi kliimakriisist rääkida.Meie maja laguneb. Tulevik, aga ka see, mida oleme minevikus saavutanud, on praegu sõna otseses mõttes teie kätes. Pole veel liiga hilja tegutseda. Selleks on vaja tulevikku vaatavat nägemust. See vajab julgust ja vankumatut otsusekindlust, et laduda vundamenti majale, mille katusest meil veel ettekujutust ei ole. Teisisõnu vajab see loovat lähenemist.Palun teil ärgata ja teha vajalikud muudatused võimalikuks. Endast parima andmine pole enam piisavalt hea. Peame kõik tegema näiliselt võimatut. Ja see on okei, kui te keeldute mind kuulamast. Olen ju kõigest 16-aastane Rootsist pärit koolitüdruk. Kuid te ei saa eirata teadlasi, teadust ega miljoneid koolistreigis osalevaid lapsi, kes streigivad tuleviku omamise õiguse nimel. Palun teid – palun ärge ebaõnnestuge selles.
Aitäh!
Pariisi Rahvusassamblees, 23. juulil 2019
Mul on kliimakriisi kohta häid ja halbu uudiseid. Alustan heade uudistega.
Maailm, nagu väike arv inimesi viimasel ajal on väitnud, ei lõpe 11 aasta pärast.Halb uudis on aga see, et 2030. aasta paiku, kui jätkame tavapärase asjaajamisega, oleme tõenäoliselt olukorras, mil võime mitmete kriisidega silmitsi seista. Siis ei pruugi meil enam õnnestuda kliimamuutuste pöördumatut kahju tühistada.Paljud tavainimesed, poliitikud, ärijuhid ja ajakirjanikud väidavad, et nad ei nõustu meie öelduga. Nad ütlevad, et lapsed liialdavad, et teeme tühjast kära. Vastuseks sellele tahaksin vaadata viimase Valitsustevaheliste Kliimamuutuste Nõukogu aruande lk 108, peatükki 2. Sealt leiate kõik meie "arvamused" kokkuvõtlikult, sest sealt leiate järelejäänud süsinikdioksiidi eelarve. Seal öeldakse, et isegi kui meil on 67% võimalus piirata globaalse temperatuuri tõusu alla 1,5 kraadi, oli meil 1. jaanuaril 2018 CO2-eelarvesse jäänud 420 gigatonni süsinikdioksiidi. Ja muidugi on see arv täna juba palju väiksem. Me eraldame igal aastal umbes 42 gigatonni süsinikdioksiidi.Heitmete praeguse taseme korral on see järelejäänud eelarve umbes kaheksa ja poole aasta jooksul lõhki. Need numbrid on nii reaalsed, kui vähegi saab, ehkki suur hulk teadlasi väidab, et nad on liiga helded, on need numbrid, mille kõik riigid on Valitsustevaheliste Kliimamuutuste Nõukogu kaudu heaks kiitnud.Ja mitte üks kord pole ma kuulnud, et mõni poliitik, ajakirjanik või ärijuht mainiks neid numbreid. Nagu te isegi ei teaks, et need olemas on, nagu te poleks lugenud viimaseid Valitsustevaheliste Kliimamuutuste Nõukogu aruandeid, millest sõltub meie tsivilisatsiooni tulevik.Või äkki pole te lihtsalt piisavalt küpsed, et rääkida asjadest nii nagu need on. Isegi selle koorma jätate oma lastele. Meist saavad pahad, kes peavad inimestele neid ebameeldivaid asju rääkima, sest keegi teine ei taha ega julge. Just nende numbrite, nende teaduslike faktide tsiteerimise ja nende alusel tegutsemise eest saame me kujuteldamatult palju vihkamist ja ähvardusi. Valitud ametnikud, parlamendi liikmed, ärijuhid, ajakirjanikud pilkavad meid ja räägivad meie kohta valesid. Tahaksin küsida kõigilt, kes meie arvamused kahtluse alla seavad või arvavad, et oleme äärmuslikud – kas teil on erinev eelarve vähemalt mõistlikuks võimaluseks jääda alla 1,5 kraadi soojenemispiiri? Kas on veel üks Valitsustevaheliste Kliimamuutuste Komisjon? Kas on olemas salajane Pariisi leping, millest me ei tea? Selline, mis ei välista õigluse aspekti? Need on numbrid, mis on tähtsad, see on praegu parim kättesaadav teadus. Te lihtsalt omast peast fakte välja mõelda, sest teile ei meeldi see, mida kuulete.Kliima ja ökoloogilise hädaolukorra puhul pole kuldset keskteed. Muidugi võiks väita, et me peaksime minema riskantsemale teele nagu näiteks 1. jaanuarist 2018 580 gigatonni süsinikdioksiidi alternatiiv, mis annab meile 50% võimaluse piirata globaalse temperatuuri tõusu alla 1,5 kraadi. See kogus süsinikdioksiidi kulub praeguse tavapärase tegevuse juures umbes 12 aasta jooksul. Kuid miks peaksime seda tegema, miks peaksime nõustuma seda riski võtma, jättes inimkonna tulevased elamistingimused mündiviske juhuse hooleks. CO2 eraldamiseks on jäänud 420 gigatonni. Ja nüüd on see arv alla 360 gigatonni. Pidage meeles, et need arvud on ülemaailmsed ega ütle seetõttu õigluse aspekti kohta midagi. Pariisi kokkuleppes on aga selgelt välja toodud, et õiglus on selle leppe globaalseks toimimiseks tingimata vajalik. See tähendab, et rikkamad riigid peavad heitgaaside kogused kiiremini nulli viima, et maailma vaesemate piirkondade elanikud saaksid oma elatustaset tõsta ja ehitada toimiva infrastruktuuri (nt teed, haiglad, elekter, koolid ja puhta joogivee pakkumine).Ja kuna te olete neid fakte eiranud ja teie ning peaaegu kogu maailma meedia on kuni selle hetkeni probleemi ignoreerinud, ei ole inimesed toimuvaga kursis. Kui austate teadust, kui mõistate teadust, siis on aeg seda näidata. Valitsustevaheliste Kliimamuutuste Nõukogu andmetel jäi 1. jaanuari seisuga atmosfääri paiskamiseks veel 420 gigatonni süsinikdioksiidi, et 67% tõenäosuse korral püsiks globaalse temperatuuri tõus allpool 1,5 kraadi.Pariisi lepingus oleme allkirjastanud vaid temperatuuri tõusu allpool 1,5–2 kraadi. Ja see muidugi annab meile suurema järelejäänud süsinikdioksiidi eelarve. Uusim Valitsustevaheliste Kliimamuutuste Nõukogu aruanne näitab aga, et kui eesmärk oleks alla 1,5 kraadi, vähendaks see märkimisväärselt kliimamõjusid ja see omakorda päästaks kindlasti loendamatul hulgal inimelusid.See ongi asja mõte, see on kõik, mida me ütleme. Kuid ma ütlen teile ka seda – kriisi ei saa lahendada, kui seda kriisina ei käsitleta ja tervikpilti nähata. Te ei saa jätta vastutust üksikisikute, poliitikute, turu või muude maailma osade hooleks. See peab hõlmama kõike ja kõiki.Kui mõistate, kui valusalt väike on meie järelejäänud süsinikdioksiidi eelarve, kui kiiresti see kaob, kui mõistad, et põhimõtteliselt ei võeta selle probleemi suhtes midagi ette ja kui mõistad, et inimesed ei ole isegi teadlikud sellisest asjast nagu süsinikdioksiidi eelarve, siis öelge mulle, mida teha? Ja kuidas me seda ilma ärevust tekitamata teeme? See on küsimus, mille peame esitama nii endale kui ka võimul olevatele inimestele.Teadus on selge ja meie, lapsed, suhtleme selle teaduse kaudu ja tegutseme vastavalt sellele. Nüüd alles on hakanud mõne riigi poliitilised juhid rääkima. Nad hakkavad välja kuulutama kliimaalaseid hädaolukordi ja nn kliimaneutraalsuse kuupäevad. Hädaolukorra väljakuulutamine on hea, kuid pelgalt nende ebamääraste, kaugete kuupäevade seadmine ja asjade ütlemine, mis jätavad mulje, et asju tehakse ja toimingud on käimas, teeb tõenäoliselt rohkem kahju kui kasu. Vajalikke muudatusi ei paista endiselt veel kuskilt. Ei Prantsusmaal, EL-is ega kusagil mujal. Ja ma usun, et suurim oht pole mitte tegevusetus, vaid see, kui ettevõtted ja poliitikud jätavad mulje nagu tehtaks reaalseid samme, kuid tegelikult ei tehta peale nutika raamatupidamise ja loova suhtekorralduse väga midagi.Ökoloogiline ja kliimat puudutav hädaolukord toimub siin ja praegu. See on alles algus, probleem süveneb veelgi. 1. jaanuari seisuga jäi atmosfääri paiskamiseks veel 420 gigatonni süsinikdioksiidi, et 67% tõenäosuse korral püsiks globaalse temperatuuri tõus allpool 1,5 kraadi. Nüüd on see arv juba alla 360 gigatonni.Heitmete praeguse taseme korral on järelejäänud eelarved kadunud umbes kaheksa ja poole aasta jooksul. Pärast selle kõne alustamist on maailm heitnud atmosfääri umbes 800 000 tonni süsinikdioksiidi. Ja kui kellelgi on endiselt vabandusi miks mitte kuulata, mitte tegutseda ega hoolida, siis palun veel kord – kas on veel üks valitsustevaheline kliimamuutuste kollegium? Kas on olemas salajane Pariisi leping, millest me ei tea? Selline, mis ei hõlma õigluse aspekti? Kas teil on veel üks eelarve, mis näitab mingitki võimalust püsida ülemaailmsel temperatuuritõusul alla 1,5 kraadi? Mõned inimesed otsustasid täna siia mitte tulla, mõned inimesed otsustasid meid mitte kuulata ja see on arusaadav, sest me oleme ju lihtsalt lapsed. Te ei pea mitte meid kuulama, vaid teadust ja teadlasi. See on kõik, mida me palume, olge teaduse poolel!
18. september, 2019: USA kongressi ees "Ma unistan"
Minu nimi on Greta Thunberg, olen 16-aastane ja olen Rootsist. Olen tänulik, et olen teiega siin USA-s. Riik, mis paljude inimeste jaoks on unistuste riik.Mul on ka unistus: valitsused, poliitilised parteid ja ettevõtted mõistaksid kliima- ja ökoloogilise kriisi kiireloomulisust ning tuleksid vaatamata erinevustele kokku - nagu te hädaolukorras - ja võtaksid vajalikud meetmed inimväärse elu tingimuste tagamiseks. kõik maa peal.Sest siis - miljonid kooli löövad noored - võisime kooli tagasi minna.Mul on unistus, et nii võimul olevad inimesed kui ka meedia hakkavad seda kriisi kohtlema nagu eksistentsiaalne hädaolukord. Et saaksin oma õe ja koerte juurde koju minna. Sest ma igatsen neid.Tegelikult on mul palju unistusi. Kuid see on aasta 2019. See pole unistuste aeg ja koht. See on aeg ärgata. See on hetk ajaloos, mil peame olema ärkvel.Ja jah, me vajame unistusi, me ei saa elada unistusteta. Kuid kõige jaoks on olemas aeg ja koht. Ja unistused ei saa takistada seda, kuidas seda öelda, eriti mitte praegu.Ja ikkagi tundub, et kuhu iganes ma ka ei läheks, ümbritsevad mind muinasjutud. Ettevõtte juhid, valitud ametnikud kogu poliitilises spektris, kulutades oma aega meelt lahutades ja enne magamamineku lugusid rääkides, mis meid rahustavad ja panevad meid tagasi magama.Need on hea enesetundega lood selle kohta, kuidas me kõik parandame. Kui imeline kõik saab olema, kui oleme kõik ära lahendanud. Kuid probleem, millega me silmitsi seisame, ei seisne selles, et meil puudub oskus unistada või paremat maailma ette kujutada. Nüüd on probleem selles, et peame ärkama. On aeg seista silmitsi reaalsuse, faktide ja teadusega. See on ..??Ja teadus ei räägi peamiselt “suurepärastest võimalustest luua ühiskond, mida me alati soovisime”. See räägib rääkimata inimeste kannatustest, mis muutuvad veelgi hullemaks, mida kauem tegutsemise edasi lükkame - kui me praegu tegutsema ei hakka. Ja jah, muidugi sisaldab jätkusuutlik muudetud maailm palju uusi eeliseid. Aga sa pead aru saama. See ei ole peamiselt võimalus luua uusi rohelisi töökohti, uusi ettevõtteid või keskkonnasäästlikku majanduskasvu. See on ennekõike hädaolukord, mitte ainult hädaolukord. See on suurim kriis, millega inimkond on kunagi kokku puutunud.Ja me peame seda vastavalt kohtlema, et inimesed saaksid kiireloomulisusest aru ja mõistaksid seda. Sest te ei saa kriisi lahendada, kui ei käsitleta seda ühena. Ära ütle inimestele, et kõik saab korda, kui tegelikult, nagu praegu paistab, ei lähe see väga hästi. See pole asi, mida saate sotsiaalmeedias pakkida ja müüa või "meeldib".Ärge enam teeselge, et teie, teie äriidee, erakond või plaan lahendate kõik. Peame mõistma, et meil pole veel kõiki lahendusi. Kaugel sellest. Kui need lahendused ei tähenda, et me lihtsalt lõpetame teatud asjade tegemise.Ühe katastroofilise energiaallika muutmine pisut vähem katastroofiliseks ei ole edasiminek. Meie heitkoguste eksport välismaale ei vähenda meie heitkoguseid. Loov raamatupidamine ei aita meid. Tegelikult on see probleemi tuum.Mõni teist võib-olla kuulis, et meil on alates 1. jaanuarist 2018 12 aastat, et vähendada süsinikdioksiidi heitkogused pooleks. Kuid ma arvan, et vaevalt keegi teist on kuulnud, et on 50-protsendiline tõenäosus püsida globaalse temperatuuri tõusu allpool 1,5 kraadi Celsiuse järgi üle industriaalühiskonnaelse aja eelse taseme. Viiskümmend protsenti võimalust.Ja need praegused parimad saadaolevad teaduslikud arvutused ei hõlma nii mittelineaarseid tipupunkte kui ka kõige ettenägematumaid vastasmõju ahelaid, näiteks eriti võimas metaangaas, mis pääseb kiiresti sulavast arktilisest igikeltsast. Või on juba lukustatud soojenemises, mis on varjatud mürgise õhusaaste eest. Või õigluse aspekt; kliima õiglus.Nii et 50-protsendiline võimalus - mündi statistiline klapp - kindlasti ei piisa. Seda oleks moraalselt kaitsta võimatu. Kas keegi teist astuks lennukile, kui teaksite, et sellel on rohkem kui 50 protsenti krahhi? Veel asja juurde: kas te paneksite oma lapsed sellele lennule?Ja miks on nii oluline jääda alla 1,5 kraadi piiri? Sest just seda nõuab ühendatud teadus, et vältida kliima destabiliseerimist, nii et jääksime selgeks inimkontrollist väljaspool oleva pöördumatu ahelreaktsiooni käivitamisest. Isegi 1 kraadi soojenemisel näeme elu ja elatusvahendite lubamatut kaotust.Kust me siis alustame? Noh, ma soovitaksin hakata uurima IPCC eelmisel aastal välja antud raporti 2. peatükki, lk 108. Seal öeldakse, et kui meil on 67-protsendiline võimalus piirata globaalse temperatuuri tõusu alla 1,5 kraadi Celsiuse järgi, oli meil 1. jaanuaril 2018 selles süsinikdioksiidi eelarves lubatud eraldada umbes 420 gtonni süsinikku. Ja muidugi on see arv täna palju väiksem. Kuna maakasutuse lisamisel eraldame igal aastal umbes 42 Gtonni süsinikdioksiidi.Tänase heitetaseme korral kaob järelejäänud eelarve vähem kui kaheksa ja poole aasta jooksul. Need numbrid pole minu arvamused. Need pole kellegi arvamused ega poliitilised vaated. See on praegune parim saadaolev teadus. Ehkki paljud teadlased arvavad, et isegi need arvud on liiga mõõdukad, on need kõik riigid IPCC kaudu heaks kiitnud.Ja pange tähele, et need arvud on ülemaailmsed ega ütle seetõttu õigluse aspekti kohta midagi, mis on selgelt välja toodud kogu Pariisi kokkuleppes, mis on tingimata vajalik, et see toimiks globaalses mastaabis. See tähendab, et rikkamad riigid peavad tegema oma õiglase osa ja heitkogused vähendama palju kiiremini nullini, et vaesemate riikide inimesed saaksid oma elatustaset tõsta, ehitades osa meie juba üles ehitatud infrastruktuurist. Nagu teed, haiglad, koolid, puhas joogivesi ja elekter.USA on ajaloo suurim süsiniku saastaja. See on ka maailmas naftatootja number üks. Ja veel, olete ka ainus rahvas maailmas, kes on teatanud oma tugevast kavatsusest Pariisi kokkuleppest lahkuda. Sest tsitaat “see oli USA jaoks halb tehing”.Neljasada kakskümmend brutoregistertonni süsinikdioksiidi heideti alles 1. jaanuaril 2018, et saada 67-protsendiline tõenäosus püsida allpool globaalse temperatuuri tõusu 1,5 kraadi. Nüüd on see arv juba alla 360 brutotonn.Need numbrid on väga ebamugavad. Kuid inimestel on õigus teada. Ja enamikul meist pole aimugi, et need numbrid isegi olemas on. Tegelikult ei paista isegi ajakirjanikud, kellega ma kohtun, teadvat, et nad on isegi olemas. Poliitikutest rääkimata. Ja ometi näivad nad kõik nii kindlad, et nende poliitiline plaan lahendab kogu kriisi.Kuid kuidas saaksime lahendada probleemi, millest me ei saa isegi täielikult aru? Kuidas saaksime jätta välja pildi ja praeguse parima võimaliku teaduse?Usun, et seda tehes on tohutu oht. Ja hoolimata sellest, kui poliitiline taust see kriis võib olla, ei tohi me lubada, et see jätkub partisanilise poliitilise küsimusena. Kliima- ja ökoloogiline kriis on väljaspool parteipoliitikat. Ja praegu pole meie peamine vaenlane meie poliitilised vastased. Meie peamine vaenlane on nüüd füüsika. Ja me ei saa füüsikaga "tehinguid" teha.Kõik ütlevad, et ohverdamine biosfääri ellujäämise nimel - ning tulevaste ja praeguste põlvkondade elutingimuste kindlustamiseks - on võimatu.
Ameeriklased on tõepoolest teinud suuri ohverdusi, et ületada kohutavad koefitsiendid.Mõelge vapratele sõduritele, kes tormasid D-päeval Omaha rannas esimesse lainesse. Mõelge Martin Luther Kingile ja 600 muule kodanikuõiguse juhile, kes riskisid kõigega, et marssida Selmast Montgomeryni. Mõelge presidendile John F. Kennedyle 1962. aastal, kui ta teatas, et Ameerika valib "sellel kümnendil kuule ja teeb muid asju mitte sellepärast, et neil on kerge, vaid sellepärast, et neil on raske ..."Võib-olla on see võimatu. Kuid vaadates neid numbreid - vaadates praegust parimat kättesaadavat teadust, mille on alla kirjutanud iga rahvas -, siis arvan, et see on täpselt see, mille vastu me oleme.Kuid te ei tohi veeta kogu oma aega unistades ega näe seda poliitilise võitlusena.
Ja te ei tohi mängida oma laste tulevikku mündi klapil.Selle asemel peate ühinema teaduse taga.
Peate tegutsema.Te peate tegema võimatut.Sest loobumine ei saa kunagi olla valik.
Aitäh!
20. september, 2019. New York, Battery Park
GT – Greta Thunberg, R - rahvas
GT: Tere, New York City. Mul on au olla täna siin kõigil teiega sellel ajaloolisel päeval siin. Inimesed löövad täna streikima enam kui 150 riigis, kõigil mandritel. Ja kui ma ütlen kõiki mandreid, pean silmas kõiki mandreid, isegi Antarktikat. Isegi Antarktikas on inimesed rabavad. Ja me ei käi täna koolis. Ja seekord pole me üksi. Meil on ka täiskasvanuid, kes ei tööta ka täna.Ja miks? Sest see on hädaolukord. Meie maja põleb. Ja see pole ainult noorte maja. Me kõik elame siin. See mõjutab meid kõiki. Ja me ei seisa ainult kõrvale ja vaatame. Oleme teaduse taga ühendatud ja teeme kõik endast oleneva, et kriis ei süveneks, isegi kui see tähendab kooli või töö vahelejätmist, sest see on olulisem. Miks peaksime õppima tuleviku jaoks, mis võetakse meilt ära ja mis varastatakse kasumi nimel? Ja mõned inimesed ütlevad, et peaksime õppima, et saada kliimateadlasteks või -poliitikuteks, et saaksime tulevikus kliimakriisi lahendada. Kuid selleks ajaks on juba liiga hilja. Peame seda nüüd tegema!Sel esmaspäeval kogunevad New Yorgis New Yorgis maailma liidrid ÜRO kliimamuutuste teemalisele tippkohtumisele. Maailma pilgud jäävad neile otsa. Neil on võimalus tõestada, et ka nemad on teaduse taga ühendatud. Neil on võimalus asuda juhtima, et tõestada, et nad meid tegelikult kuulevad. Kas sa arvad, et nad kuulevad meid?R: Ei!GT: Paneme nad meid kuulma.R: Greta! Greta! Greta! ....GT: Me ei ole jõudnud tänavatele, ohverdades oma haridust, et täiskasvanud ja poliitikud võtaksid endale selfisid ja ütleksid meile, et nad tõesti imetlevad seda, mida me teeme. Me teeme seda juhtide äratamiseks. Me teeme seda selleks, et saada nad tegutsema. Me väärime turvalist tulevikku. Ja me nõuame turvalist tulevikku. Kas seda on tõesti liiga palju, et küsida?R: Ei!GT: Praegu oleme need, kes muudavad midagi. Kui keegi teine midagi ette ei võta, siis teeme seda. See ei tohiks nii olla. Me ei tohiks olla need, kes võitlevad tuleviku nimel. Ja veel, siin me oleme. Kuid me ei ole lihtsalt mõned noored, kes kooli vahele jätavad, või mõned täiskasvanud, kes ei kavatse töötada. Oleme muutuste laine. Koos ja ühiselt oleme peatumatud. See näeb välja inimeste võim. Me vastame väljakutsele. Anname vastutuse nendele, kes selle kriisi eest kõige vastutustundlikumad, ja panime maailma liidrid tegutsema. Saame ja saame. Ja kui kuulute sellesse väikesesse inimrühma, kes tunnevad end meie poolt ohustatuna, on meil teile mõned väga halvad uudised, sest see on alles algus. Muutused on tulekul, olenemata sellest, kas neile see meeldib või mitte.
23. septembril, 2019 ÜRO tippkohtumisel: "Kuidas te julgete?"
Minu sõnum on, et me jälgime teid.See kõik on vale. Mina ei peaks siin olema. Peaksin olema tagasi koolis teisel pool ookeani. Te tulete lootuse saamiseks meie, noorte juurde. Kuidas te julgete?!Te varastasite oma tühjade sõnadega minu unistused ja lapsepõlve, kuid mina olen üks neist, kel vedas. Inimesed on kannatamas, inimesed on suremas, terved ökosüsteemid on kokku varisemas. Me oleme massilise väljasuremise alguses ning ainus, millest teie räägite, on raha ja muinasjutud igavesest majanduskasvust. Kuidas te julgete!?Teadus on enam kui 30 aastat olnud kristallselge. Kuidas te julgete jätkuvalt eemale vaadata ja siia tulla, öeldes, et teete piisavalt, kui vajalik poliitika ja lahendused pole veel kusagil silmist.Ütlete, et kuulete meid ja mõistate kiireloomulisust. Kuid hoolimata sellest, kui kurb ja vihane ma olen, siis ma ei taha seda uskuda, sest kui te olukorda tõesti mõistaksite ja ikka ei tegutseks, siis oleksite te (loomult) kurjad. Seda ma keeldun uskumast.Populaarne idee vähendada oma heitkoguseid kümne aasta jooksul pooleks annab meile vaid 50% -lise võimaluse püsida temperatuuril alla 1,5 kraadi ja ohu, et pöördumatud ahelreaktsioonid käivitatakse väljaspool inimkontrolli.Viiskümmend protsenti võib teile vastuvõetav olla. Kuid need arvud ei hõlma murdepunkte, enamikku tagasisidet, täiendavat soojenemist, mis on varjatud mürgise õhusaaste poolt, ega õigluse ja kliima õigluse aspekte. Nad loodavad ka sellele, et minu põlvkond imeb sadu miljardeid tonne teie süsinikdioksiidi õhku välja vaevalt eksisteerivate tehnoloogiate abil.Nii et 50% -line risk pole meile lihtsalt vastuvõetav - meie, kes peame tagajärgedega elama.Selleks, et 67% -line tõenäosus püsida temperatuuril alla 1,5 kraadi - see on [valitsustevahelise kliimamuutuste paneeli] parim võimalus -, oli maailmas 420 gigatonni süsinikdioksiidi, mis eraldub tagasi 1. jaanuaril 2018. aastal. see näitaja on juba alla 350 gigatonni.Kuidas te julgete teeselda, et seda saab lahendada lihtsalt tavapärase asjaajamise ja mõnede tehniliste lahendustega?! Tänase heitetaseme korral kaob see järelejäänud CO2 eelarve täielikult vähem kui 8 1/2 aasta jooksul.Nende arvudega joonduvaid lahendusi või plaane täna ei esitata, sest need arvud on liiga ebamugavad ning te pole jätkuvalt piisavalt küpsed rääkimaks asjadest nii nagu nad on.Te olete meid alt vedamas, aga noored on hakanud mõistma teie reetlikkust. Kõikide tulevaste põlvede silmad on teie peal. Ja kui tea peaksite meid alt vedama, siis ma ütlen, et me ei anna teile iial andeks!.Me ei lase teil sellest vabaneda. Just siin, praegu tõmbame piiri. Maailm ärkab. Ja muutused on tulekul, kas teile meeldib või mitte.Aitäh.
27. september 2019 Kanada, Montreal
Tere, Montreal! Mul on väga hea meel olla siin Kanadas Quebecis! See tuletab mulle maja meelde. Aitäh!Tore on Kanadas olla. See on natuke nagu koju tulek. Ma mõtlen, et olete nii sarnane Rootsiga, kust ma pärit olen.Teil on põder ja meil on põder. Teil on külmad talved ja palju lund ja mände. Ja meil on külmad talved ning palju lund ja mände.Teil on karibou ja meil põhjapõdrad. Mängite jäähokit ja meie mängime jäähokit.Teil on vahtrasiirup ja meil ... noh ... unustage see ära.Olete rahvas, kes on ilmtingimata kliimajuht. Ja Rootsi on ka rahvas, kes on kliimajuht. Ja mõlemal juhul tähendab see kahjuks absoluutselt mitte midagi. Sest mõlemal juhul on tegemist lihtsalt tühjade sõnadega. Ja vajalikku poliitikat pole praegu veel kuskil näha. Nii et oleme põhimõtteliselt ühesugused!Eelmisel nädalal streikis kliimat eest üle 4 miljoni inimese rohkem kui 170 riigis.Me marssisime elava planeedi ja kõigile turvalise tuleviku nimel. Rääkisime teadusest ja nõudsime, et võimul olevad inimeseddsa kuulaksid teadust ja tegutseksid selle nimel.Kuid meie poliitilised juhid ei kuulanud.Sel nädalal kogunesid maailma liidrid New Yorki ÜRO kliimamuutuste teemalisele tippkohtumisele. Nad vedasid meid taas alt oma tühjade sõnade ja ebapiisava tegutsemisega. Me käskisime neil teaduse taga ühineda. Kuid nad ei kuulanud.Nii et täna on miljonid kogu maailmas osalevad uuesti protestimarsil. Ja jätkame seda seni, kuni nad kuulavad. Kui võimul olevad inimesed ei võta oma vastutust, siis teeme meie. See ei tohiks olla meie otsustada, kuid keegi peab seda tegema.Nad ütlevad, et muretsemiseks pole põhjust, ja peaksime ootama helget tulevikku. Kuid nad unustavad, et kui nad oleksid oma töö teinud, poleks meil vaja muretseda. Kui nad oleksid õigel ajal alanud, poleks see kriis praegu see kriis. Ja lubame - kui nad hakkavad oma tööd tegema ja vastutust võtma, lõpetame muretsemise ja läheme tagasi kooli või tööle.
Ja veelkord, me ei edasta oma arvamusi ega poliitilisi seisukohti. Kliima- ja ökoloogiline kriis on väljaspool parteipoliitikat. Me suhtleme praeguse parima võimaliku teadusega.Mõnede inimeste jaoks - eriti nende jaoks, kes on paljuski selle kriisi tekitanud - on teadusega tegelemine liiga ebamugav. Kuid meil, kellel tuleb tagajärgedega elada - ja tõepoolest neil, kes juba elavad koos kliima ja ökoloogilise kriisiga - pole valikut. Et jääda alla 1,5 kraadi - ja anda meile võimalus vältida ohtu, et inimkontrollist väljaspool pöördumatud ahelreaktsioonid käivitatakse -, peame rääkima tõtt ja rääkima seda nii, nagu see on.Eelmisel aastal avaldatud IPCC SR1,5 aruandes öeldakse 2. peatüki lk 108, et 67% -line tõenäosus püsida globaalse temperatuuri tõusu allpool 1,5 kraadi - IPCC poolt antud parimad koefitsiendid - kogu maailmas oli 1. jaanuaril 2018 tagasi lastud 420Gt CO2.Täna on see arv juba alla 350 brutoregistertoni.Tänase heitkoguste taseme korral kaob see järelejäänud CO2 eelarve vähem kui kaheksa ja poole aasta jooksul.Ja pange tähele, et need arvutused ei hõlma juba toksilise õhusaaste varjatud soojenemist, mittelineaarseid tipupunkte, enamikku tagasisidet või õigluse, kliima õigluse aspekti.Samuti loodavad nad minu põlvkonnale, et imevad vaevalt eksisteerivate tehnoloogiate abil õhust välja 100 miljardit tonni süsinikdioksiidi.Ja mitte ükski kord, mitte ükski kord, pole ma kuulnud, et mõni poliitik, ajakirjanik või ärijuht mainiks neid numbreid isegi.Nad ütlevad, et las lapsed on lapsed. Oleme nõus, olgem lapsed. Tehke oma osa, edastage sedalaadi numbrid, selle asemel, et jätta see vastutus meile. Siis võime minna tagasi laste juurde.Me ei käi täna koolis. Me pole täna tööl. Sest see on hädaolukord. Ja me ei saa kõrvalseisjateks.Mõni ütleks, et raiskame tundide aega, ütleme, et muudame maailma. Nii et vanemaks saades võime öelda, et tegime kõik endast oleneva. Ja me ei lõpe kunagi seda tegemast. Me ei lõpe kunagi võitlust elava planeedi ja oma tuleviku eest.Teeme kõik endast oleneva, et kriis ei süveneks. Isegi kui see tähendab kooli või töö vahelejätmist. Sest see on tähtsam.Meile on nii palju kordi öeldud, et pole mõtet seda teha, et meil pole niikuinii mõju, et me ei saa midagi muuta. Arvan, et oleme praeguseks tõestanud, et oleme eksinud.Läbi ajaloo on ühiskonna olulisemad muutused tulnud alt üles, rohujuuretasandilt. Neid numbreid tuleb veel juurde - kuid näib, et nädalavahetuse, selle ja möödunud reede streikidega on liitunud juba üle 6,6 miljoni inimese. See on ajaloo üks suuremaid meeleavaldusi. Inimesed on rääkinud ja me räägime edasi, kuni meie juhid kuulavad. Oleme muutused ja muutused on tulekul.Muutused tulevad – meeldib see teile või mitte!
TEDx Stockholm, 24. november 2018
Ma olin umbes 8-aastane, kui kuulsin esmakordselt midagi kliimamuutustest või globaalsest soojenemisest. Tuli välja, et see on midagi, mille inimesed oma elustiiliga ise olid põhjustanud. Mul kästi energia säästmiseks tuled välja lülitada ja ressursside säästmiseks paber ümber töödelda.
Ma mäletan, et mõtlesin, kui kummaline see on, et inimesed, kes on samuti loomaliik, suudavad Maa kliimat muuta. Sest kui see kõik tõesti toimuks, ei räägiks me millestki muust. Televiisorit sisse lülitades, raadiot kuulates ja ajalehti lugedes ainult sellest räägitakski. Justkui oleks käimas maailmasõda. Kuid keegi ei rääkinud sellest kunagi. Kui fossiilsete kütuste põletamine on nii halb, et see ohustab meie olemasolu, siis kuidas me saame endiselt vanamoodi jätkata? Miks ei ole mingeid piiranguid? Miks seda ebaseaduslikuks ei muudeta.
See ei jõudnud mulle kohale. See oli liiga ebareaalne.
Niisiis, kui olin 11-aastane, jäin haigeks, langesin depressiooni, lakkasin rääkimast ja lõpetasin söömise. Kahe kuuga kaotasin kaalust umbes 10 kilo. Hiljem diagnoositi mul Aspergeri sündroom, obsessiiv-kompulsiivne häire ja selektiivne mutism. See tähendab põhimõtteliselt seda, et ma räägin ainult siis, kui ma arvan, et see on vajalik.
Nüüd on üks neist hetkedest.Neile, kes on spektris, on peaaegu kõik must või valge. Me ei valeta eriti hästi ja tavaliselt ei naudi me sellistes seltskonnamängudes osalemist, mis kõigile teistele näivad meeldivat. Ma arvan, et paljuski on hoopis autistid normaalsed ja ülejäänud inimesed on üsna imelikud. Eriti, kui rääkida jätkusuutlikkuse kriisist. Kõik räägivad pidevalt, et kliimamuutused on eksistentsiaalne oht ja kõige olulisem teema. Ometigi ei muuda nad midagi.
Ma ei saa sellest aru. Kui heitgaaside loodusesse paiskamine peab lõppema, siis peame selle peatama. Minu jaoks on see must-valge. Ellujäämise korral pole ühtegi halli ala. Me kas jätkame tsivilisatsioonina või mitte.
Peame muutuma.
Rikkad riigid nagu Rootsi peavad hakkama heitgaaside koguseid igal aastal vähemalt 15% vähendama, et saaksime püsida alla 2 °C soojenemise eesmärgi kursil. Kuid nagu Valitsusvaheliste Kliimamuutuste Nõukogu on hiljuti välja toonud, vähendaks hoopis 1,5 °C eesmärk oluliselt kliimamõjusid. Võime vaid ette kujutada, mida see heitgaaside koguste vähendamise jaoks tähendaks.
Võiks arvata, et meedia ja juhid ainult kliimamuutustest räägivadki, kuid nad isegi ei maini seda kunagi.
Samuti ei maini keegi juba süsteemi lukustatud kasvuhoonegaase ega seda, et õhureostus varjab mingil määral kliimasoojenemist, nii et kui lõpetame fossiilsete kütuste põletamise, soojeneb temperatuur automaatselt, võib-olla isegi 0,5–1,1 °C.
Lisaks ei räägi keegi tõsiasjast, et oleme kuuenda massilise väljasuremise laine keskel – iga päev sureb välja kuni 200 liiki. Et väljasuremise määr on täna 1000–10 000 korda kõrgem kui normaalseks peetakse.
Keegi ei maini kunagi õigluse või kliimaõigluse aspekte, mis on Pariisi lepingus selgelt välja toodud ja on tingimata vajalikud, et see globaalses mastaabis toimima hakkaks. See tähendab, et rikkad riigid peavad 6–12 aasta jooksul heitgaaside kogused nulli viima. Seda selleks, et vaesemate riikide inimestel oleks võimalus oma elatustaset tõsta, ehitada üles infrastruktuur (näiteks teed, koolid, haiglad, puhas joogivesi, elekter jne.), mis meil juba olemas on, sest kuidas me võime eeldada, et sellised riigid nagu India või Nigeeria hoolivad kliimakriisist, kui meie, kel juba praegu kõik olemas on, ei hooli kliimakriisist ega Pariisi kokkuleppes välja toodud punktidest?Miks me siis ikkagi oma heitgaaside koguseid ei vähenda? Miks need tegelikult endiselt suurenevad? Kas põhjustame teadlikult massilise väljasuremise? Kas oleme kurjust täis?Ei, muidugi mitte. Inimesed teevad seda, mida nad teevad, sest valdav enamus ei taju seda, milline mõju nende igapäevaelul meie planeedile on. Nad ei tea, et peame kiirelt midagi muutma.Me kõik arvame, et teame ja eeldame, et kõik teavad. Aga see ei ole nii.Kuidas me saaksimegi teada? Kui tõesti oleks kriis ja kui selle kriisi põhjustaksid meie heitgaaside kogused, märkaksime ju ometi midagi. Mitte ainult üleujutatud linnasid. Kümned tuhanded surnud inimesed ja terved rahvad lammutatud hoonete rusudel. Siis nähtaks teatud piiranguid.Siiski mitte. Ja keegi ei räägi sellest. Ei ole erakorralisi kohtumisi, pealkirju ega uudiseid. Keegi ei käitu nii nagu oleksime jõudnud kriisi.Isegi enamik kliimateadlasi ja rohelisi poliitikuid jätkab mööda maailma ringi lendamist ning liha- ja piimatoodete söömist.Kui elan 100-aastaseks, saan elus olla aastani 2103. Täna tulevikule mõeldes ei mõelda kaugemale aastast 2050. Selleks ajaks pole ma paremal juhul isegi poolt oma elust ära elanud. Mis edasi saab? Aastal 2078 tähistan ma oma 75. sünnipäeva. Kui mul on lapsi või lapselapsi, veedavad nad võib-olla selle päeva minuga. Võib-olla küsivad nad minult 2018. aastal elanud inimeste kohta. Võib-olla küsivad nad minult miks ma midagi ette ei võtnud, kui oli veel aega midagi muuta. See, mida me praegu teeme või ei tee, mõjutab kogu minu ning minu laste ja lastelaste elu. Seda, mida me praegu ette võtame, ei saa mina ega mu põlvkond tulevikus enam tagasi võtta.Kui kool selle aasta augustis algas, otsustasin, et nüüd aitab. Võtsin Rootsi parlamendi juures koha sisse ja alustasin kliima nimel koolistreiki.Mõned inimesed ütlevad, et ma peaksin hoopis koolis käima. Nad ütlevad, et peaksin õppima, et saada kliimateadlaseks, et saaksin tulevikus kliimakriisi lahendada.Kuid kliimakriis on juba lahendatud. Kõik faktid ja lahendused on meil juba olemas. Peame vaid silmad avama ja muutuma.
Ja miks peaksin õppima tulevikuks, mida ei pruugi enam tullagi, kui keegi selle tuleviku päästmiseks midagi ei tee? Ja mis mõte on koolisüsteemis faktide õppimisel, kui sama koolisüsteemi parimate teadusuuringute poolt antud olulisemad faktid ei tähenda meie poliitikutele ja ühiskonnale ilmselgelt midagi?Mõni inimene väidab, et Rootsi on lihtsalt üks väike riik ja pole vahet, mida me teeme. Kuid mina arvan, et kui mõni laps võib kogu maailmas uudiskünnist ületada lihtsalt sellega, et mõni nädal kooli ei tule, siis kujutage ette, mida saaksime kõik koos korda saata, kui vaid tahaksime?
Nüüd oleme peaaegu minu kõne lõppu jõudnud ja tavaliselt hakkavad inimesed siinkohal lootusest rääkima. Päikesepaneelid, tuuleenergia, ringmajandus jne. Kuid ma ei kavatse seda teha. Meil on 30 aastat olnud kõvasti rääkimist ja positiivsete ideede müümist. Ja mul on kahju seda öelda, kuid see ei toimi, sest sellisel juhul oleks heitgaaside kogused praeguseks vähenenud. Seda ei ole aga juhtunud.Loomulikult tuleb ka loota, kuid lootmisest tähtsam on tegutsemine. Tegutsedes lootus suureneb. Seega hoopis tegutsege, mitte ärge raisake aega lootmisele. Ainult sellisel juhul saabub ka lootus päriselt.Täna tarbime iga päev 100 miljonit barrelit naftat. Selle muutmiseks pole ühtki poliitikat. Selle õli maa all hoidmiseks pole reegleid. Seega ei saa me reeglite järgi mängides maailma päästa, sest esmalt tuleb reegleid muuta.Kõik peab muutuma ja muutus peab algama täna.
Aitäh.
Greta Thunbergi kõne ÜRO peasekretärile António Guterresele Katowices: “Meie juhid käituvad kui lapsed”, 3. detsember 2018
25 aastat on seisnud lugematu arv inimesi ÜRO kliimakonverentside ees, paludes meie riikide liidritel heitgaasid õhku paiskamine peatada. Kuid ilmselgelt ei ole see toiminud, kuna heitgaaside kogused aina suurenevad.Seega ei küsi ma neilt midagi.Selle asemel palun meedial hakata kriisi kriisina käsitlema.Selle asemel palun kogu maailma inimestel mõista, et poliitilised juhid on meid alt vedanud.Me seisame silmitsi eksistentsiaalse ohuga ja meil pole enam aega seda hullumeelset teed jätkata.Sellised rikkad riigid nagu Rootsi peavad 2-kraadise soojenemise eesmärgi saavutamiseks hakkama heitgaaside koguseid vähendama vähemalt 15% igal aastal. Võiks arvata, et meie juhid räägivad sellest kogu aeg – aga keegi ei maini seda tegelikult kunagi.Ei mainita, et oleme keset kuuendat massilist väljasuremise lainet, mil iga jumala päev sureb välja kuni 200 liiki.Lisaks ei räägi keegi kunagi võrdsuse aspektist, mis on Pariisi leppes kõikjal selgelt välja toodud, mis on hädavajalik, et lepe globaalses mastaabis toimima hakkaks. See tähendab, et rikkad riigid, näiteks minu kodumaa, peavad 6–12 aasta jooksul heitgaaside kogused nulli viima, et vaesemate riikide elanikud saaksid oma elatustaset tõsta, ehitades selleks üles infrastruktuuri, mis meil juba olemas on (nt haiglad, elekter ja puhas joogivesi).Kuidas me võime eeldada, et sellised riigid nagu India, Colombia või Nigeeria kliimakriisist hoolivad, kui isegi meie, kel juba kõik olemas on, ei hooli Pariisi leppega endale võetud kohustustest?Kui kool selle aasta augustis algas, siis otsustasin Rootsi parlamendi juures kliima nimel koolistreiki alustada.Mõned inimesed ütlevad, et ma peaksin hoopis koolis käima ja kliimateadlaseks õppima, et saaksin tulevikus kliimakriisi lahendada. Kuid kliimakriis on juba lahendatud. Kõik faktid ja lahendused on meil juba olemas.Ja miks peaksin õppima tulevikuks, mida ei pruugi varsti enam tullagi, kui keegi selle päästmiseks midagi ei tee? Ja mis mõte on õppida fakte, kui kõige olulisemad faktid ei tähenda meie ühiskonnale mitte midagi?Tarbime iga päev 100 miljonit barrelit naftat. Selle muutmiseks pole poliitikat. Selle õli maa all hoidmiseks pole reegleid.Seega ei saa me reeglite järgi mängides maailma päästa. Esmalt tuleb reegleid muuta.Me pole tulnud siia maailma liidreid anuma, et nad meie tuleviku eest hoolt hakkaksid kandma. Nad on meid varem ignoreerinud ja ignoreerivad ka tulevikus.Tulime siia, et neile teada anda, et muutused on tulekul, meeldib see neile või mitte. Inimesed võtavad väljakutse vastu. Ja kuna meie juhid käituvad nagu lapsed, peame meie võtma vastutuse, mille nemad oleksid pidanud juba ammu võtma.
Aitäh!
Tegevusetuse hukkamõist. Katastroofilise kliimamuutuse taustal tegevusetuse hukkamõist COP24 plenaaristungil Poolas Katowices, 12. detsembril 2018
Minu nimi on Greta Thunberg. Olen 15-aastane ja olen pärit Rootsist. Ma räägin kohese kliima-õiguse nimel.Paljud ütlevad, et Rootsi on lihtsalt üks väike riik paljude seas ja pole vahet, mida me teeme. Kuid ma olen õppinud, et keegi ei ole kunagi liiga väike, et midagi muuta ja kui mõni laps võib kogu maailmas uudisveergudele sattuda lihtsalt mitte kooli minnes, siis kujutage ette, mida kõike me üheskoos teha suudaksime, kui tõesti tahaksime.Selleks peame selgelt rääkima. Ükskõik, kui ebamugav see on. Räägite igavesest rohelisest majanduskasvust, sest kardate olla ebapopulaarsed. Räägite samade halbade ideede najal edasi liikumisest, mis meid sellesse jamasse viisid. Isegi siis, kui ainus mõistlik tegu oleks hädapiduri tõmbamine.Te pole piisavalt küpsed, et rääkida asjadest nii nagu need on. Isegi selle koorma jätate oma lastele. Ma ei hooli populaarsusest. Ma hoolin kliimaõiglusest ja planeedist. Meie tsivilisatsioon ohverdatakse käputäie inimeste võimaluse eest teenida tohutuid rahasummasid. Meie biosfääri ohverdatakse, et rikkad inimesed sellistes riikides nagu minu kodumaal saaksid elada luksuses. Väheste luksuse tõttu kannatavad paljud.2078. aastal tähistan oma 75. sünnipäeva. Kui mul on lapsi, veedavad nad selle päeva ehk minuga. Võib-olla nad küsivad minult sinu kohta. Võib-olla nad küsivad, miks te midagi ei teinud, kui selleks veel aega oli. Te ütlete, et armastate oma lapsi üle kõige, aga samas varastate meie kõigi silme all nende tuleviku. Kuni te ei keskendu sellele, mida tuleb teha, mitte sellele, mis on poliitiliselt võimalik, pole meil lootustki.Me ei saa kriisi lahendada, kui seda kriisina ei käsitleta. Peame fossiilkütuseid maapinnas hoidma ja keskenduma omakapitalile. Ja kui selles süsteemis on lahendusi nii võimatu leida, siis peaksime ehk hoopis süsteemi muutma. Me ei ole tulnud siia selle maailma liidreid paluma, et nad hooliksid. Olete meid minevikus ignoreerinud ja teete seda ka tulevikus. Vabandused ja aeg on otsa lõppenud. Oleme tulnud siia, et anda teile teada, et muutus on tulemas, meeldib see teile või mitte. Tegelik võim kuulub rahvale!Aitäh!
Davosi Maailma Majandusfoorum, 22. jaanuaril 2019
#WhateverItTakes
Mõned ütlevad, et me ei tee kliimamuutustega võitlemiseks piisavalt. See pole tõsi, sest selleks, et "mitte piisavalt teha", piisab vaid millegi tegemisest. Tõde on see, et me ei tee sisuliselt midagi.Jah, mõned inimesed teevad rohkem kui nende võimuses, kuid kahjuks on nad tänasel päeval võimust liiga kaugel, et midagi muuta.Mõned ütlevad, et kliimakriis on midagi, mille oleme kõik koos loonud. See on lihtsalt veel üks mugav vale, sest kui kõik on süüdi, siis pole kedagi hukka mõista.Ometi on keegi süüdi. Mõned inimesed – mõned ettevõtted ja eriti mõned otsustajad – on täpselt teadnud, milliseid hindamatuid väärtusi nad suurte rahasummade teenimiseks ohverdavad.Ma tahan kutsuda neid ettevõtteid ja otsustajaid kasutusele võtma tegelikke ja julgeid kliimameetmeid. Seada oma majanduslikud eesmärgid kõrvale ja kindlustada ka tulevikus inimkonnale inimlikud elutingimused.Ma ei usu hetkekski, et te selle väljakutsega kaasa tulete. Kuid ma tahan teilt kõigilt sama paluda.Palun tõestage, et ma eksin. Meie laste ja lastelaste nimel. Elu ja selle kauni elava planeedi nimel.Palun teil seista ajaloo paremal küljel. Ma palun teilt lubadust teha kõik endast olenev, et suunata oma ettevõte või valitsus 1,5-kraadise maailmaga vastavusse.Kas lubate seda teha? Kas lubate mulle ja ülejäänud maailma rahvale, et teete kõik, mis vaja.
Davosi Maailma Majandusfoorum “Meie maja põleb!”, 25. jaanuar, 2019
Meie maja põleb, ma olen siin, et öelda: „Meie maja põleb!“. Valitsustevaheliste Kliimamuutuste Nõukogu andmetel on meil oma vigade kustutamiseks jäänud vähem kui 12 aastat.Selle aja jooksul peavad toimuma enneolematud muutused kõigis ühiskonna kõigis, sealhulgas tuleb süsinikdioksiidi heitkoguseid vähendada vähemalt 50% võrra. Pange tähele, et need arvud ei hõlma õigluse aspekti, mis on Pariisi kokkuleppe toimimiseks globaalses mastaabis hädavajalik. Samuti ei sisalda see murdepunkte ega vastumõjuahelaid, näiteks Arktika igikeltsa alt eralduv äärmiselt võimas metaangaas.Sellistes kohtades nagu Davos, meeldib inimestele rääkida edulugusid, kuid nende majanduslik edu on tulnud mõeldamatu hinnasildiga. Kliimamuutuste osas tuleb meil tunnistada, et oleme läbi kukkunud. Kõik praegusel kujul eksisteerivad poliitilised liikumised on läbi kukkunud ning meedial pole õnnestunud avalikkuse teadlikkust tõsta. Kuid homo sapiens pole veel läbi kukkunud. Jah, me oleme ebaõnnestumise äärel, kuid siiski on veel aega, et see kõik ümber pöörata ja lahendada. See kõik on meie endi kätes. Kuid kui me ei tunnista oma praeguste süsteemide puudujääke, siis ei ole meil ilmselt enam võimalustki.Seisame silmitsi tohutute inimhulkade kannatuste ja katastroofidega ja enam pole aega viisakalt rääkida. Keskendume sellele, mida me saame või ei saa öelda. Nüüd on aeg rääkida selgelt. Kliimakriisi lahendamine on suurim ja keerulisem väljakutse, millega homo sapiens kunagi silmitsi on seisnud.Lahendus on aga nii lihtne, et isegi väike laps saab sellest aru. Peame peatama kasvuhoonegaaside atmosfääri paiskamise. Me kas teeme seda või ei. Te ütlete, et miski elus pole must-valge, kuid see on vale, väga ohtlik vale. Me kas takistame 1,5-kraadist soojenemist või mitte. Kas väldime selle pöördumatu ahelreaktsiooni käivitumist, mis väljub inimkontrolli alt, või mitte. Kas me otsustame jätkata tsivilisatsioonina või mitte. See on nii must-valge, kui üldse olla saab.Ellujäämise korral pole ühtegi halli ala. Nüüd on meil kõigil valik. Saame luua maailma ümberkujundava tegevusplaani, mis kaitseb inimkonna edaspidiseid elutingimusi või jätkame oma senist tegevust ja ebaõnnestume. See sõltub sinust ja minust.Mõni ütleb, et me ei peaks aktivismiga tegelema, selle asemel peaksime kõik poliitikute hooleks jätma ja selle asemel lihtsalt muutuste poolt hääletama. Mida aga teha, kui puudub poliitiline tahe? Mida teha, kui poliitikuid, keda me vajame, pole kusagil näha?Siin Davosis, nagu igal pool mujal, räägivad kõik rahast. Näib, et raha ja majanduskasv on meie ainus peamine mure. Ja kuna kliimakriis on kriis, mida pole kunagi kriisina käsitletud, pole inimesed lihtsalt meie igapäevaelu tagajärgedest teadlikud.Inimesed ei tea, et on olemas selline asi nagu süsiniku eelarve ja kui uskumatult väike on allesjäänud süsiniku eelarve. See peab juba täna muutuma. Ükski teine praegune väljakutse ei ole sama oluline kui üldsuse laialdase teadlikkuse ja arusaamise tõstmine meie kiirelt kaduvate süsiniku eelarvete kohta, mis peaksid ja peavadki saama uueks globaalseks valuutaks tuleviku ja praeguse majanduse keskmes.Oleme jõudnud ajaloos hetkeni, mil kõik, kes omavad meie tsivilisatsioonist ja kogu biosfääri ohustavast kliimakriisist mingitki ülevaadet, peavad rääkima selges keeles, ükskõik kui ebamugav ja kahjumlik see olla võib. Peame praeguses ühiskonnas peaaegu kõike muutma. Mida suurem on teie süsiniku jalajälg, seda suurem on teie moraalne kohustus. Mida suurem on teie platvorm, seda suurem on teie vastutus.Täiskasvanud ütlevad pidevalt, et võlgneme noortele lootust. Kuid ma ei taha teie lootust, ma ei taha, et te oleksite lootusrikkad. Ma tahan, et te oleksite paanikas, ma tahan, et tunneksite seda hirmu, mida mina tunnen iga päev. Ja ma tahan, et te tegutseksite ja käituksite kriisiolukorrale vastavalt. Ma tahan, et te käituksite nii nagu teie maja põleks, sest nii see on.
Brüssel: “Me tahame, et poliitikud kuulaksid teadlasi”, 21. veebruar 2019
Kümned tuhanded lapsed peavad Brüsseli tänavatel kliima nimel koolistreiki. Sajad tuhanded on tegemas sama terves maailmas. Meil on koolistreik, sest oleme oma kodutöö juba teinud. Ja mõned meist on täna siin. Inimesed räägivad meile, et nad on lootusrikkad. Nad on lootusrikkad et noored inimesed asuvad maailma päästma. Kuid meie ei ole.Siin pole lihtsalt enam aega oodata, millal me üles kasvame ja vastutajateks saame. Kuna aastaks 2020 peame heitgaaside kõvera järsult allapoole suunama. See on järgmine aasta. Me teame, et enamik poliitikuid ei taha meiega rääkidagi. Hästi. Meie ei taha nendega ka rääkida.Me tahame, et nad räägiksid hoopis teadlastega. Kuulake neid. Meie lihtsalt kordame nende sõnu, mida nad on rääkinud juba aastakümneid. Soovime, et järgiksite Pariisi lepingut ja Valitsustevaheliste Kliimamuutuste Nõukogu raporteid. Muid manifeste ega nõudmisi meil pole. Olge lihtsalt teaduse poolel.Kui paljud poliitikud räägivad kliima nimel toimuvast koolistreigist, räägivad nad kliimakriisi asemel kõigest muust. Paljusid huvitab, kas propageerime popitegemist ning kas peaksime kooli tagasi minema või mitte. Nad moodustavad vandenõusid ja kutsuvad meid nukkudeks, kes ei suuda ise mõelda.Nad soovivad meeleheitlikult fookuse kliimakriisilt eemale juhtida ja teemat muuta. Nad ei taha sellest rääkida, sest nad teavad, et ei suuda seda võitlust võita. Nad teavad, et pole oma kodutööd ära teinud. Aga meie oleme.Kui oleksite kodutöö ära teinud, siis mõistaksite, et vajame uut poliitikat. Vajame uut majandust, kus kõik põhineb meie kiiresti väheneval ja äärmiselt piiratud järelejäänud süsiniku eelarvel.Kuid sellest ei piisa. Vajame täiesti uut mõtteviisi. Teie loodud poliitiline süsteem põhineb konkurentsil. Te petate, kui saate, sest kõige tähtsam on võimu nimel võita. See peab lõppema. Peame omavahelise konkureerimise lõpetama. Peame tegema koostööd, et jagada planeedi ressursse õiglasel viisil. Peame hakkama elama planeedile sobilikes piirides, keskenduma õiglusele ja kõigi elavate liikide huvides paar sammu tagasi astuma. Peame kaitsma biosfääri – õhku, ookeane, pinnast ja metsi. See võib tunduda väga naiivne, kuid kui olete kodutöö ära teinud, siis teate, et meil pole muud valikut. Peame täie pühendumusega kliimamuutustele keskenduma, sest kui me ei suuda seda teha, on kõik meie saavutused ja edusammud asjata olnud. Ja kõik, mis jääb meie poliitiliste liidrite pärandiks, on inimkonna ajaloo suurim läbikukkumine. Neid mäletatakse kui kõigi aegade suurimaid kaabakaid, sest nad otsustasid mitte kuulata ja mitte tegutseda.Kuid see ei pea nii olema. Meil on veel aega. Valitsustevaheliste Kliimamuutuste Nõukogu raporti kohaselt oleme umbes 11 aasta kaugusel olukorrast, mil käivitub inimkontrollile allumatu ahelreaktsioon.Selle vältimiseks peavad lähema kümnendi jooksul aset leidma enneolematud muutused. Sealhulgas ka meie süsinikdioksiidi heitkoguste 50% vähendamine aastaks 2030.Ja pidage meeles, et need numbrid ei hõlma õigluse aspekti, mis on Pariisi kokkuleppe toimimiseks globaalses plaanis tingimata vajalik. Samuti ei sisalda need murdepunkte ega vastumõjuahelaid, nagu eriti võimas metaangaas, mis eraldub arktilisest igikeltsast sulades.Need hõlmavad hiiglaslikus planetaarses mastaabis negatiivse heite tehnikaid, mida ei ole veel leiutatud ja mille puhul paljud teadlased kardavad, et need ei valmi õigeks ajaks ning mida polegi võimalik nii suurel skaalal pakkuda.Meile on öeldud, et EL plaanib heitgaaside koguste vähendamise eesmärki suurendada. Uue eesmärgi kohaselt teeb EL ettepaneku vähendada 2030. aastaks kasvuhoonegaaside heitkoguseid 45% alla 1990. aasta taseme. Mõne inimese sõnul on see hea või ambitsioonikas, kuid siiski mitte veel piisav, et hoida globaalset soojenemist alla 1,5°C. Sellest eesmärgist ei piisa täna kasvavate laste tuleviku kaitsmiseks.Kui EL peaks andma oma õiglase panuse 2°C piirmäära süsiniku eelarves püsimiseks, on vaja 2030. aastaks vähendada heitgaaside koguseid vähemalt 80%. See hõlmab ka lennundust ja laevandust. Seega on see umbes kaks korda ambitsioonikam kui praegune ettepanek. Vajalikud toimingud ei kuulu manifestidesse ega parteipoliitikasse.Taaskord pühivad nad oma põlvkonna jamasid vaiba alla, et meie põlvkond saaks seda koristada ja lahendada. Öeldakse, et võitleme oma tuleviku nimel, kuid see pole tõsi. Me ei võitle ainult endi tuleviku eest. Me võitleme kõigi tuleviku eest.Ja kui arvate, et peaksime hoopis koolis käima, siis soovitame teil tänavale tulla ja tööstreiki pidada. Või veel parem, liituge meiega, et saaksime protsessi kiirendada.Ja mul on kahju, kuid öeldes, et kõik saab korda ja samal ajal tegevusetusega jätkates, ei ole meil mingit lootust. Hoopis vastupidi. Just seda te teetegi. Ei saa lihtsalt niisama istuda ja lootust oodata. Käitute nagu ära hellitatud vastutustundetud lapsed.Tundub, et te ei mõista, et lootus on midagi, mille peab välja teenima.Ja kui te ikkagi ütlete, et raiskame väärtuslikku õppetundide aega, siis lubage mul teile meelde tuletada, et meie poliitilised juhid on aastakümneid raisanud aega eitamise ja tegevusetuse peale. Ja kuna meie aeg on otsa saamas, siis oleme otsustanud tegutseda. Oleme hakanud teie jama koristama ja me ei peatu enne, kui see on tehtud.Aitäh!
EL-i parlamendi ees Strasbourgis, 16. aprill 2019
Minu nimi on Greta Thunberg. Ma olen 16-aastane. Ma olen Rootsist pärit. Ja ma tahan, et te oleksite paanikas. Ma tahan, et tegutseksite nii nagu teie maja põleks. Olen neid sõnu juba varem lausunud ja paljud inimesed on selgitanud, miks see halb mõte on. Paljud poliitikud on mulle öelnud, et paanika ei too kunagi midagi head. Ma olen sellega nõus. Ilma põhjuseta paanitsemine on väga halb mõte. Kuid kui teie maja põleb ja te ei soovi, et see maani maha põleb, nõuab see teatud määral paanitsemist.Meie tsivilisatsioon on nii habras, peaaegu nagu liivaloss. Fassaad on ilus, kuid vundament on nõrgem kui välja paistab. Oleme nii palju sildu põletanud.Eile jälgis maailm meeleheite ja tohutu kurbusega, kuidas Notre Dame Pariisis põles. Mõned hooned on midagi enamat kui lihtsalt hooned. Notre Dame ehitatakse aga uuesti üles. Loodan, et selle tugitalad on tugevad. Loodan, et meie tugitalad on veelgi tugevamad, kuid kardan, et see pole nii.Umbes 2030. aastal, mis on meist 10 aasta, 259 päeva ja 10 tunni kaugusel, oleme olukorras, kus me käivitasime pöördumatu ahelreaktsiooni, mis tõenäoliselt viib meie senise tsivilisatsiooni lõppemiseni. See tähendab, et kui selle aja jooksul pole ühiskonna kõikides aspektides toimunud püsivaid ja enneolematuid muutusi, sealhulgas tuleb süsinikdioksiidi heitkoguseid vähemalt 50% võrra vähendada. Ja pange tähele, et need arvutused sõltuvad leiutistest, mida pole veel sel tasemel leiutatud - leiutistest, mis peaksid meie atmosfääri puhastama süsinikdioksiidi astronoomiliste koguste hulgast.Lisaks ei hõlma need arvutused ettenägematuid murdepunkte ja vastumõjuahelaid, näiteks eriti võimas metaangaas, mis arktilisest igikeltsast sulades kiiresti vabaneb. Samuti ei kuulu nende hulka õhusaaste poolt varjatud soojenemine. Pariisi kokkuleppes ei ole selgelt välja toodud õigluse ega kliimaõigluse aspekt, mis on tingimata vajalik, et see globaalses mastaabis toimima hakkaks. Peame meeles pidama, et need on vaid arvutused, hinnangud. See tähendab, et need "tagasipöördumatuse hetked" võivad tekkida natuke varem või hiljem. Keegi ei saa kindlalt teada. Kindlad võime olla vaid selles, et muutused umbes sellises ajavahemikus aset leiavad, sest tegemist ei ole pelgalt oletuste ja juhuslike pakkumistega. Neid prognoose toetavad teaduslikud faktid, mis on välja toodud Valitsustevaheliste Kliimamuutuste Nõukogu poolt. Peaaegu iga suurem riiklik teadusasutus kogu maailmas toetab tingimusteta Valitsustevaheliste Kliimamuutuste Nõukogu tööd ja järeldusi.Oleme kuuenda massilise väljasuremise keskel ja väljasuremine toimub kuni 10 000 korda kiirem kui normaalseks peetakse, kuni 200 liiki sureb iga päev välja. Viljaka pealmise pinnasekihi erosioon, suurte metsade raiumine, toksiline õhusaaste, putukate ja eluslooduse kadu, ookeanide hapestumine. Need kõik on katastroofini viivad suundumused, mida meie siin majanduslikult õitsvas maailmas oma eluviisiga kiirendame ja arvame, et meil on õigus samamoodi jätkata. Peaaegu keegi ei ole neist katastroofidest teadlik ega mõista, et need on vaid suure murdepunkti algus. Kuidas nad saaksidki teada? Keegi pole seda neile öelnud. Mis veelgi olulisem – õiged inimesed pole seda õigel viisil öelnud.Meie maja laguneb koost ja juhid peavad hakkama vastavalt tegutsema, sest praegu nad seda ei tee. Kui meie maja laguneks, ei jätkaks meie juhid nii nagu teie täna seda teete. Te muudaksite oma käitumise juures peaaegu kõike, nagu seda hädaolukorras tehakse. Kui meie maja laguneks, ei saaks te äriklassis ringi lennata, vesteldes sellest, kuidas turg lahendab nutika väikese lahendusega kõik probleemid. Ei tuleks rääkida asjade ostmise ja ehitamisega tekkinud kriisist väljapääsu otsimisest.Kui meie maja laguneks, ei peaks te korraldama kolme Brexiti hädaolukorra tippkohtumist ega kliima ja keskkonna lagunemist käsitlevat erakorralist tippkohtumist. Te ei vaidleks söe järkjärgulise kaotamise üle 15 ega 11 aasta pärast. Kui meie maja laguneks, ei tähistaks te seda, et üksainus rahvas, nagu Iirimaa, võib peagi fossiilkütustest loobuda. Te ei tähistaks seda, et Norra on otsustanud lõpetada naftapuurimise väljaspool maalilist Lofoteni saare kuurorti, kuid jätkab naftapuurimist igal pool mujal aastakümneid. Selliste pidustuste jaoks on juba 30 aastat liiga hilja.Kui meie maja laguneks, ei kirjutaks meedia enam millestki muust. Pidev kliima- ja ökoloogiline kriis hõivaksid kõik pealkirjad. Kui meie maja laguneks, siis ei ütleks keegi, et olukord on kontrolli all ja te ei seaks kõigi liikide tulevasi elutingimusi ohtu leiutiste kaudu, mis tuleb alles leiutada. Ja te ei veedaks kogu oma aega maksude või Brexiti üle vaidleva poliitikuna. Kui meie maja seinad tõesti langeksid, siis heidaksite oma erinevused kõrvale ja alustaksite koostööd.Noh, meie maja tõepoolest laguneb ja aeg on kiiresti lõppemas. Endiselt ei toimu aga midagi. Meie ja kõik meie ümber peab muutuma. Miks raisata väärtuslikku aega vaieldes selle üle, mis ja kes peab kõigepealt muutuma? Meie ja kõik meie ümber peab muutuma. Mida suurem on teie platvorm, seda suurem on vastutus. Mida suurem on teie süsiniku jalajälg, seda suurem on moraalne kohustus.Kui ma ütlen poliitikutele, et tegutsege kohe, on kõige tavalisem vastus, et nad ei saa midagi drastilist teha, sest see oleks valijate seas ebapopulaarne. Ja neil on õigus, sest enamik inimesi pole isegi teadlikud sellest, miks neid muudatusi vaja on. Seetõttu ütlen teile, et ühendage teadusega käed, muutke parim kättesaadav teadus poliitika ja demokraatia keskmeks.EL-i valimised on varsti tulemas ja paljudel meist, keda see kriis kõige rohkem mõjutab, nagu minusugustel inimestel, ei ole lubatud hääletada. Samuti ei ole meil võimalik kujundada äri-, poliitika-, inseneri-, meedia-, hariduse ega teadusvaldkondade otsuseid. Selleks, et me saaksime end nendes valdkondades harida, kulub aega, aega meil aga enam pole ja seepärast tulevad miljonid lapsed seda tänavatele näitama, pidades kliimaprobleemide lahendamiseks koolistreiki.Peate meid kuulama, meid, kes me ei saa hääletada. Peate hääletama oma laste ja lastelaste poolt. Seda, mida me praegu teeme, ei saa peagi enam olematuks muuta. Nendel valimistel hääletate tulevaste inimlike elutingimuste poolt. Ja kuigi selleks vajalikku poliitikat tänapäeval ei eksisteeri, on mõned alternatiivid kindlasti halvemad kui teised. Ja ma olen lugenud, et mõned parteid ei taha isegi seda, et ma täna siin seisan, sest nad ei soovi kliimakriisist rääkida.Meie maja laguneb. Tulevik, aga ka see, mida oleme minevikus saavutanud, on praegu sõna otseses mõttes teie kätes. Pole veel liiga hilja tegutseda. Selleks on vaja tulevikku vaatavat nägemust. See vajab julgust ja vankumatut otsusekindlust, et laduda vundamenti majale, mille katusest meil veel ettekujutust ei ole. Teisisõnu vajab see loovat lähenemist.Palun teil ärgata ja teha vajalikud muudatused võimalikuks. Endast parima andmine pole enam piisavalt hea. Peame kõik tegema näiliselt võimatut. Ja see on okei, kui te keeldute mind kuulamast. Olen ju kõigest 16-aastane Rootsist pärit koolitüdruk. Kuid te ei saa eirata teadlasi, teadust ega miljoneid koolistreigis osalevaid lapsi, kes streigivad tuleviku omamise õiguse nimel. Palun teid – palun ärge ebaõnnestuge selles.
Aitäh!
Pariisi Rahvusassamblees, 23. juulil 2019
Mul on kliimakriisi kohta häid ja halbu uudiseid. Alustan heade uudistega.
Maailm, nagu väike arv inimesi viimasel ajal on väitnud, ei lõpe 11 aasta pärast.Halb uudis on aga see, et 2030. aasta paiku, kui jätkame tavapärase asjaajamisega, oleme tõenäoliselt olukorras, mil võime mitmete kriisidega silmitsi seista. Siis ei pruugi meil enam õnnestuda kliimamuutuste pöördumatut kahju tühistada.Paljud tavainimesed, poliitikud, ärijuhid ja ajakirjanikud väidavad, et nad ei nõustu meie öelduga. Nad ütlevad, et lapsed liialdavad, et teeme tühjast kära. Vastuseks sellele tahaksin vaadata viimase Valitsustevaheliste Kliimamuutuste Nõukogu aruande lk 108, peatükki 2. Sealt leiate kõik meie "arvamused" kokkuvõtlikult, sest sealt leiate järelejäänud süsinikdioksiidi eelarve. Seal öeldakse, et isegi kui meil on 67% võimalus piirata globaalse temperatuuri tõusu alla 1,5 kraadi, oli meil 1. jaanuaril 2018 CO2-eelarvesse jäänud 420 gigatonni süsinikdioksiidi. Ja muidugi on see arv täna juba palju väiksem. Me eraldame igal aastal umbes 42 gigatonni süsinikdioksiidi.Heitmete praeguse taseme korral on see järelejäänud eelarve umbes kaheksa ja poole aasta jooksul lõhki. Need numbrid on nii reaalsed, kui vähegi saab, ehkki suur hulk teadlasi väidab, et nad on liiga helded, on need numbrid, mille kõik riigid on Valitsustevaheliste Kliimamuutuste Nõukogu kaudu heaks kiitnud.Ja mitte üks kord pole ma kuulnud, et mõni poliitik, ajakirjanik või ärijuht mainiks neid numbreid. Nagu te isegi ei teaks, et need olemas on, nagu te poleks lugenud viimaseid Valitsustevaheliste Kliimamuutuste Nõukogu aruandeid, millest sõltub meie tsivilisatsiooni tulevik.Või äkki pole te lihtsalt piisavalt küpsed, et rääkida asjadest nii nagu need on. Isegi selle koorma jätate oma lastele. Meist saavad pahad, kes peavad inimestele neid ebameeldivaid asju rääkima, sest keegi teine ei taha ega julge. Just nende numbrite, nende teaduslike faktide tsiteerimise ja nende alusel tegutsemise eest saame me kujuteldamatult palju vihkamist ja ähvardusi. Valitud ametnikud, parlamendi liikmed, ärijuhid, ajakirjanikud pilkavad meid ja räägivad meie kohta valesid. Tahaksin küsida kõigilt, kes meie arvamused kahtluse alla seavad või arvavad, et oleme äärmuslikud – kas teil on erinev eelarve vähemalt mõistlikuks võimaluseks jääda alla 1,5 kraadi soojenemispiiri? Kas on veel üks Valitsustevaheliste Kliimamuutuste Komisjon? Kas on olemas salajane Pariisi leping, millest me ei tea? Selline, mis ei välista õigluse aspekti? Need on numbrid, mis on tähtsad, see on praegu parim kättesaadav teadus. Te lihtsalt omast peast fakte välja mõelda, sest teile ei meeldi see, mida kuulete.Kliima ja ökoloogilise hädaolukorra puhul pole kuldset keskteed. Muidugi võiks väita, et me peaksime minema riskantsemale teele nagu näiteks 1. jaanuarist 2018 580 gigatonni süsinikdioksiidi alternatiiv, mis annab meile 50% võimaluse piirata globaalse temperatuuri tõusu alla 1,5 kraadi. See kogus süsinikdioksiidi kulub praeguse tavapärase tegevuse juures umbes 12 aasta jooksul. Kuid miks peaksime seda tegema, miks peaksime nõustuma seda riski võtma, jättes inimkonna tulevased elamistingimused mündiviske juhuse hooleks. CO2 eraldamiseks on jäänud 420 gigatonni. Ja nüüd on see arv alla 360 gigatonni. Pidage meeles, et need arvud on ülemaailmsed ega ütle seetõttu õigluse aspekti kohta midagi. Pariisi kokkuleppes on aga selgelt välja toodud, et õiglus on selle leppe globaalseks toimimiseks tingimata vajalik. See tähendab, et rikkamad riigid peavad heitgaaside kogused kiiremini nulli viima, et maailma vaesemate piirkondade elanikud saaksid oma elatustaset tõsta ja ehitada toimiva infrastruktuuri (nt teed, haiglad, elekter, koolid ja puhta joogivee pakkumine).Ja kuna te olete neid fakte eiranud ja teie ning peaaegu kogu maailma meedia on kuni selle hetkeni probleemi ignoreerinud, ei ole inimesed toimuvaga kursis. Kui austate teadust, kui mõistate teadust, siis on aeg seda näidata. Valitsustevaheliste Kliimamuutuste Nõukogu andmetel jäi 1. jaanuari seisuga atmosfääri paiskamiseks veel 420 gigatonni süsinikdioksiidi, et 67% tõenäosuse korral püsiks globaalse temperatuuri tõus allpool 1,5 kraadi.Pariisi lepingus oleme allkirjastanud vaid temperatuuri tõusu allpool 1,5–2 kraadi. Ja see muidugi annab meile suurema järelejäänud süsinikdioksiidi eelarve. Uusim Valitsustevaheliste Kliimamuutuste Nõukogu aruanne näitab aga, et kui eesmärk oleks alla 1,5 kraadi, vähendaks see märkimisväärselt kliimamõjusid ja see omakorda päästaks kindlasti loendamatul hulgal inimelusid.See ongi asja mõte, see on kõik, mida me ütleme. Kuid ma ütlen teile ka seda – kriisi ei saa lahendada, kui seda kriisina ei käsitleta ja tervikpilti nähata. Te ei saa jätta vastutust üksikisikute, poliitikute, turu või muude maailma osade hooleks. See peab hõlmama kõike ja kõiki.Kui mõistate, kui valusalt väike on meie järelejäänud süsinikdioksiidi eelarve, kui kiiresti see kaob, kui mõistad, et põhimõtteliselt ei võeta selle probleemi suhtes midagi ette ja kui mõistad, et inimesed ei ole isegi teadlikud sellisest asjast nagu süsinikdioksiidi eelarve, siis öelge mulle, mida teha? Ja kuidas me seda ilma ärevust tekitamata teeme? See on küsimus, mille peame esitama nii endale kui ka võimul olevatele inimestele.Teadus on selge ja meie, lapsed, suhtleme selle teaduse kaudu ja tegutseme vastavalt sellele. Nüüd alles on hakanud mõne riigi poliitilised juhid rääkima. Nad hakkavad välja kuulutama kliimaalaseid hädaolukordi ja nn kliimaneutraalsuse kuupäevad. Hädaolukorra väljakuulutamine on hea, kuid pelgalt nende ebamääraste, kaugete kuupäevade seadmine ja asjade ütlemine, mis jätavad mulje, et asju tehakse ja toimingud on käimas, teeb tõenäoliselt rohkem kahju kui kasu. Vajalikke muudatusi ei paista endiselt veel kuskilt. Ei Prantsusmaal, EL-is ega kusagil mujal. Ja ma usun, et suurim oht pole mitte tegevusetus, vaid see, kui ettevõtted ja poliitikud jätavad mulje nagu tehtaks reaalseid samme, kuid tegelikult ei tehta peale nutika raamatupidamise ja loova suhtekorralduse väga midagi.Ökoloogiline ja kliimat puudutav hädaolukord toimub siin ja praegu. See on alles algus, probleem süveneb veelgi. 1. jaanuari seisuga jäi atmosfääri paiskamiseks veel 420 gigatonni süsinikdioksiidi, et 67% tõenäosuse korral püsiks globaalse temperatuuri tõus allpool 1,5 kraadi. Nüüd on see arv juba alla 360 gigatonni.Heitmete praeguse taseme korral on järelejäänud eelarved kadunud umbes kaheksa ja poole aasta jooksul. Pärast selle kõne alustamist on maailm heitnud atmosfääri umbes 800 000 tonni süsinikdioksiidi. Ja kui kellelgi on endiselt vabandusi miks mitte kuulata, mitte tegutseda ega hoolida, siis palun veel kord – kas on veel üks valitsustevaheline kliimamuutuste kollegium? Kas on olemas salajane Pariisi leping, millest me ei tea? Selline, mis ei hõlma õigluse aspekti? Kas teil on veel üks eelarve, mis näitab mingitki võimalust püsida ülemaailmsel temperatuuritõusul alla 1,5 kraadi? Mõned inimesed otsustasid täna siia mitte tulla, mõned inimesed otsustasid meid mitte kuulata ja see on arusaadav, sest me oleme ju lihtsalt lapsed. Te ei pea mitte meid kuulama, vaid teadust ja teadlasi. See on kõik, mida me palume, olge teaduse poolel!
18. september, 2019: USA kongressi ees "Ma unistan"
Minu nimi on Greta Thunberg, olen 16-aastane ja olen Rootsist. Olen tänulik, et olen teiega siin USA-s. Riik, mis paljude inimeste jaoks on unistuste riik.Mul on ka unistus: valitsused, poliitilised parteid ja ettevõtted mõistaksid kliima- ja ökoloogilise kriisi kiireloomulisust ning tuleksid vaatamata erinevustele kokku - nagu te hädaolukorras - ja võtaksid vajalikud meetmed inimväärse elu tingimuste tagamiseks. kõik maa peal.Sest siis - miljonid kooli löövad noored - võisime kooli tagasi minna.Mul on unistus, et nii võimul olevad inimesed kui ka meedia hakkavad seda kriisi kohtlema nagu eksistentsiaalne hädaolukord. Et saaksin oma õe ja koerte juurde koju minna. Sest ma igatsen neid.Tegelikult on mul palju unistusi. Kuid see on aasta 2019. See pole unistuste aeg ja koht. See on aeg ärgata. See on hetk ajaloos, mil peame olema ärkvel.Ja jah, me vajame unistusi, me ei saa elada unistusteta. Kuid kõige jaoks on olemas aeg ja koht. Ja unistused ei saa takistada seda, kuidas seda öelda, eriti mitte praegu.Ja ikkagi tundub, et kuhu iganes ma ka ei läheks, ümbritsevad mind muinasjutud. Ettevõtte juhid, valitud ametnikud kogu poliitilises spektris, kulutades oma aega meelt lahutades ja enne magamamineku lugusid rääkides, mis meid rahustavad ja panevad meid tagasi magama.Need on hea enesetundega lood selle kohta, kuidas me kõik parandame. Kui imeline kõik saab olema, kui oleme kõik ära lahendanud. Kuid probleem, millega me silmitsi seisame, ei seisne selles, et meil puudub oskus unistada või paremat maailma ette kujutada. Nüüd on probleem selles, et peame ärkama. On aeg seista silmitsi reaalsuse, faktide ja teadusega. See on ..??Ja teadus ei räägi peamiselt “suurepärastest võimalustest luua ühiskond, mida me alati soovisime”. See räägib rääkimata inimeste kannatustest, mis muutuvad veelgi hullemaks, mida kauem tegutsemise edasi lükkame - kui me praegu tegutsema ei hakka. Ja jah, muidugi sisaldab jätkusuutlik muudetud maailm palju uusi eeliseid. Aga sa pead aru saama. See ei ole peamiselt võimalus luua uusi rohelisi töökohti, uusi ettevõtteid või keskkonnasäästlikku majanduskasvu. See on ennekõike hädaolukord, mitte ainult hädaolukord. See on suurim kriis, millega inimkond on kunagi kokku puutunud.Ja me peame seda vastavalt kohtlema, et inimesed saaksid kiireloomulisusest aru ja mõistaksid seda. Sest te ei saa kriisi lahendada, kui ei käsitleta seda ühena. Ära ütle inimestele, et kõik saab korda, kui tegelikult, nagu praegu paistab, ei lähe see väga hästi. See pole asi, mida saate sotsiaalmeedias pakkida ja müüa või "meeldib".Ärge enam teeselge, et teie, teie äriidee, erakond või plaan lahendate kõik. Peame mõistma, et meil pole veel kõiki lahendusi. Kaugel sellest. Kui need lahendused ei tähenda, et me lihtsalt lõpetame teatud asjade tegemise.Ühe katastroofilise energiaallika muutmine pisut vähem katastroofiliseks ei ole edasiminek. Meie heitkoguste eksport välismaale ei vähenda meie heitkoguseid. Loov raamatupidamine ei aita meid. Tegelikult on see probleemi tuum.Mõni teist võib-olla kuulis, et meil on alates 1. jaanuarist 2018 12 aastat, et vähendada süsinikdioksiidi heitkogused pooleks. Kuid ma arvan, et vaevalt keegi teist on kuulnud, et on 50-protsendiline tõenäosus püsida globaalse temperatuuri tõusu allpool 1,5 kraadi Celsiuse järgi üle industriaalühiskonnaelse aja eelse taseme. Viiskümmend protsenti võimalust.Ja need praegused parimad saadaolevad teaduslikud arvutused ei hõlma nii mittelineaarseid tipupunkte kui ka kõige ettenägematumaid vastasmõju ahelaid, näiteks eriti võimas metaangaas, mis pääseb kiiresti sulavast arktilisest igikeltsast. Või on juba lukustatud soojenemises, mis on varjatud mürgise õhusaaste eest. Või õigluse aspekt; kliima õiglus.Nii et 50-protsendiline võimalus - mündi statistiline klapp - kindlasti ei piisa. Seda oleks moraalselt kaitsta võimatu. Kas keegi teist astuks lennukile, kui teaksite, et sellel on rohkem kui 50 protsenti krahhi? Veel asja juurde: kas te paneksite oma lapsed sellele lennule?Ja miks on nii oluline jääda alla 1,5 kraadi piiri? Sest just seda nõuab ühendatud teadus, et vältida kliima destabiliseerimist, nii et jääksime selgeks inimkontrollist väljaspool oleva pöördumatu ahelreaktsiooni käivitamisest. Isegi 1 kraadi soojenemisel näeme elu ja elatusvahendite lubamatut kaotust.Kust me siis alustame? Noh, ma soovitaksin hakata uurima IPCC eelmisel aastal välja antud raporti 2. peatükki, lk 108. Seal öeldakse, et kui meil on 67-protsendiline võimalus piirata globaalse temperatuuri tõusu alla 1,5 kraadi Celsiuse järgi, oli meil 1. jaanuaril 2018 selles süsinikdioksiidi eelarves lubatud eraldada umbes 420 gtonni süsinikku. Ja muidugi on see arv täna palju väiksem. Kuna maakasutuse lisamisel eraldame igal aastal umbes 42 Gtonni süsinikdioksiidi.Tänase heitetaseme korral kaob järelejäänud eelarve vähem kui kaheksa ja poole aasta jooksul. Need numbrid pole minu arvamused. Need pole kellegi arvamused ega poliitilised vaated. See on praegune parim saadaolev teadus. Ehkki paljud teadlased arvavad, et isegi need arvud on liiga mõõdukad, on need kõik riigid IPCC kaudu heaks kiitnud.Ja pange tähele, et need arvud on ülemaailmsed ega ütle seetõttu õigluse aspekti kohta midagi, mis on selgelt välja toodud kogu Pariisi kokkuleppes, mis on tingimata vajalik, et see toimiks globaalses mastaabis. See tähendab, et rikkamad riigid peavad tegema oma õiglase osa ja heitkogused vähendama palju kiiremini nullini, et vaesemate riikide inimesed saaksid oma elatustaset tõsta, ehitades osa meie juba üles ehitatud infrastruktuurist. Nagu teed, haiglad, koolid, puhas joogivesi ja elekter.USA on ajaloo suurim süsiniku saastaja. See on ka maailmas naftatootja number üks. Ja veel, olete ka ainus rahvas maailmas, kes on teatanud oma tugevast kavatsusest Pariisi kokkuleppest lahkuda. Sest tsitaat “see oli USA jaoks halb tehing”.Neljasada kakskümmend brutoregistertonni süsinikdioksiidi heideti alles 1. jaanuaril 2018, et saada 67-protsendiline tõenäosus püsida allpool globaalse temperatuuri tõusu 1,5 kraadi. Nüüd on see arv juba alla 360 brutotonn.Need numbrid on väga ebamugavad. Kuid inimestel on õigus teada. Ja enamikul meist pole aimugi, et need numbrid isegi olemas on. Tegelikult ei paista isegi ajakirjanikud, kellega ma kohtun, teadvat, et nad on isegi olemas. Poliitikutest rääkimata. Ja ometi näivad nad kõik nii kindlad, et nende poliitiline plaan lahendab kogu kriisi.Kuid kuidas saaksime lahendada probleemi, millest me ei saa isegi täielikult aru? Kuidas saaksime jätta välja pildi ja praeguse parima võimaliku teaduse?Usun, et seda tehes on tohutu oht. Ja hoolimata sellest, kui poliitiline taust see kriis võib olla, ei tohi me lubada, et see jätkub partisanilise poliitilise küsimusena. Kliima- ja ökoloogiline kriis on väljaspool parteipoliitikat. Ja praegu pole meie peamine vaenlane meie poliitilised vastased. Meie peamine vaenlane on nüüd füüsika. Ja me ei saa füüsikaga "tehinguid" teha.Kõik ütlevad, et ohverdamine biosfääri ellujäämise nimel - ning tulevaste ja praeguste põlvkondade elutingimuste kindlustamiseks - on võimatu.
Ameeriklased on tõepoolest teinud suuri ohverdusi, et ületada kohutavad koefitsiendid.Mõelge vapratele sõduritele, kes tormasid D-päeval Omaha rannas esimesse lainesse. Mõelge Martin Luther Kingile ja 600 muule kodanikuõiguse juhile, kes riskisid kõigega, et marssida Selmast Montgomeryni. Mõelge presidendile John F. Kennedyle 1962. aastal, kui ta teatas, et Ameerika valib "sellel kümnendil kuule ja teeb muid asju mitte sellepärast, et neil on kerge, vaid sellepärast, et neil on raske ..."Võib-olla on see võimatu. Kuid vaadates neid numbreid - vaadates praegust parimat kättesaadavat teadust, mille on alla kirjutanud iga rahvas -, siis arvan, et see on täpselt see, mille vastu me oleme.Kuid te ei tohi veeta kogu oma aega unistades ega näe seda poliitilise võitlusena.
Ja te ei tohi mängida oma laste tulevikku mündi klapil.Selle asemel peate ühinema teaduse taga.
Peate tegutsema.Te peate tegema võimatut.Sest loobumine ei saa kunagi olla valik.
Aitäh!
20. september, 2019. New York, Battery Park
GT – Greta Thunberg, R - rahvas
GT: Tere, New York City. Mul on au olla täna siin kõigil teiega sellel ajaloolisel päeval siin. Inimesed löövad täna streikima enam kui 150 riigis, kõigil mandritel. Ja kui ma ütlen kõiki mandreid, pean silmas kõiki mandreid, isegi Antarktikat. Isegi Antarktikas on inimesed rabavad. Ja me ei käi täna koolis. Ja seekord pole me üksi. Meil on ka täiskasvanuid, kes ei tööta ka täna.Ja miks? Sest see on hädaolukord. Meie maja põleb. Ja see pole ainult noorte maja. Me kõik elame siin. See mõjutab meid kõiki. Ja me ei seisa ainult kõrvale ja vaatame. Oleme teaduse taga ühendatud ja teeme kõik endast oleneva, et kriis ei süveneks, isegi kui see tähendab kooli või töö vahelejätmist, sest see on olulisem. Miks peaksime õppima tuleviku jaoks, mis võetakse meilt ära ja mis varastatakse kasumi nimel? Ja mõned inimesed ütlevad, et peaksime õppima, et saada kliimateadlasteks või -poliitikuteks, et saaksime tulevikus kliimakriisi lahendada. Kuid selleks ajaks on juba liiga hilja. Peame seda nüüd tegema!Sel esmaspäeval kogunevad New Yorgis New Yorgis maailma liidrid ÜRO kliimamuutuste teemalisele tippkohtumisele. Maailma pilgud jäävad neile otsa. Neil on võimalus tõestada, et ka nemad on teaduse taga ühendatud. Neil on võimalus asuda juhtima, et tõestada, et nad meid tegelikult kuulevad. Kas sa arvad, et nad kuulevad meid?R: Ei!GT: Paneme nad meid kuulma.R: Greta! Greta! Greta! ....GT: Me ei ole jõudnud tänavatele, ohverdades oma haridust, et täiskasvanud ja poliitikud võtaksid endale selfisid ja ütleksid meile, et nad tõesti imetlevad seda, mida me teeme. Me teeme seda juhtide äratamiseks. Me teeme seda selleks, et saada nad tegutsema. Me väärime turvalist tulevikku. Ja me nõuame turvalist tulevikku. Kas seda on tõesti liiga palju, et küsida?R: Ei!GT: Praegu oleme need, kes muudavad midagi. Kui keegi teine midagi ette ei võta, siis teeme seda. See ei tohiks nii olla. Me ei tohiks olla need, kes võitlevad tuleviku nimel. Ja veel, siin me oleme. Kuid me ei ole lihtsalt mõned noored, kes kooli vahele jätavad, või mõned täiskasvanud, kes ei kavatse töötada. Oleme muutuste laine. Koos ja ühiselt oleme peatumatud. See näeb välja inimeste võim. Me vastame väljakutsele. Anname vastutuse nendele, kes selle kriisi eest kõige vastutustundlikumad, ja panime maailma liidrid tegutsema. Saame ja saame. Ja kui kuulute sellesse väikesesse inimrühma, kes tunnevad end meie poolt ohustatuna, on meil teile mõned väga halvad uudised, sest see on alles algus. Muutused on tulekul, olenemata sellest, kas neile see meeldib või mitte.
23. septembril, 2019 ÜRO tippkohtumisel: "Kuidas te julgete?"
Minu sõnum on, et me jälgime teid.See kõik on vale. Mina ei peaks siin olema. Peaksin olema tagasi koolis teisel pool ookeani. Te tulete lootuse saamiseks meie, noorte juurde. Kuidas te julgete?!Te varastasite oma tühjade sõnadega minu unistused ja lapsepõlve, kuid mina olen üks neist, kel vedas. Inimesed on kannatamas, inimesed on suremas, terved ökosüsteemid on kokku varisemas. Me oleme massilise väljasuremise alguses ning ainus, millest teie räägite, on raha ja muinasjutud igavesest majanduskasvust. Kuidas te julgete!?Teadus on enam kui 30 aastat olnud kristallselge. Kuidas te julgete jätkuvalt eemale vaadata ja siia tulla, öeldes, et teete piisavalt, kui vajalik poliitika ja lahendused pole veel kusagil silmist.Ütlete, et kuulete meid ja mõistate kiireloomulisust. Kuid hoolimata sellest, kui kurb ja vihane ma olen, siis ma ei taha seda uskuda, sest kui te olukorda tõesti mõistaksite ja ikka ei tegutseks, siis oleksite te (loomult) kurjad. Seda ma keeldun uskumast.Populaarne idee vähendada oma heitkoguseid kümne aasta jooksul pooleks annab meile vaid 50% -lise võimaluse püsida temperatuuril alla 1,5 kraadi ja ohu, et pöördumatud ahelreaktsioonid käivitatakse väljaspool inimkontrolli.Viiskümmend protsenti võib teile vastuvõetav olla. Kuid need arvud ei hõlma murdepunkte, enamikku tagasisidet, täiendavat soojenemist, mis on varjatud mürgise õhusaaste poolt, ega õigluse ja kliima õigluse aspekte. Nad loodavad ka sellele, et minu põlvkond imeb sadu miljardeid tonne teie süsinikdioksiidi õhku välja vaevalt eksisteerivate tehnoloogiate abil.Nii et 50% -line risk pole meile lihtsalt vastuvõetav - meie, kes peame tagajärgedega elama.Selleks, et 67% -line tõenäosus püsida temperatuuril alla 1,5 kraadi - see on [valitsustevahelise kliimamuutuste paneeli] parim võimalus -, oli maailmas 420 gigatonni süsinikdioksiidi, mis eraldub tagasi 1. jaanuaril 2018. aastal. see näitaja on juba alla 350 gigatonni.Kuidas te julgete teeselda, et seda saab lahendada lihtsalt tavapärase asjaajamise ja mõnede tehniliste lahendustega?! Tänase heitetaseme korral kaob see järelejäänud CO2 eelarve täielikult vähem kui 8 1/2 aasta jooksul.Nende arvudega joonduvaid lahendusi või plaane täna ei esitata, sest need arvud on liiga ebamugavad ning te pole jätkuvalt piisavalt küpsed rääkimaks asjadest nii nagu nad on.Te olete meid alt vedamas, aga noored on hakanud mõistma teie reetlikkust. Kõikide tulevaste põlvede silmad on teie peal. Ja kui tea peaksite meid alt vedama, siis ma ütlen, et me ei anna teile iial andeks!.Me ei lase teil sellest vabaneda. Just siin, praegu tõmbame piiri. Maailm ärkab. Ja muutused on tulekul, kas teile meeldib või mitte.Aitäh.
27. september 2019 Kanada, Montreal
Tere, Montreal! Mul on väga hea meel olla siin Kanadas Quebecis! See tuletab mulle maja meelde. Aitäh!Tore on Kanadas olla. See on natuke nagu koju tulek. Ma mõtlen, et olete nii sarnane Rootsiga, kust ma pärit olen.Teil on põder ja meil on põder. Teil on külmad talved ja palju lund ja mände. Ja meil on külmad talved ning palju lund ja mände.Teil on karibou ja meil põhjapõdrad. Mängite jäähokit ja meie mängime jäähokit.Teil on vahtrasiirup ja meil ... noh ... unustage see ära.Olete rahvas, kes on ilmtingimata kliimajuht. Ja Rootsi on ka rahvas, kes on kliimajuht. Ja mõlemal juhul tähendab see kahjuks absoluutselt mitte midagi. Sest mõlemal juhul on tegemist lihtsalt tühjade sõnadega. Ja vajalikku poliitikat pole praegu veel kuskil näha. Nii et oleme põhimõtteliselt ühesugused!Eelmisel nädalal streikis kliimat eest üle 4 miljoni inimese rohkem kui 170 riigis.Me marssisime elava planeedi ja kõigile turvalise tuleviku nimel. Rääkisime teadusest ja nõudsime, et võimul olevad inimeseddsa kuulaksid teadust ja tegutseksid selle nimel.Kuid meie poliitilised juhid ei kuulanud.Sel nädalal kogunesid maailma liidrid New Yorki ÜRO kliimamuutuste teemalisele tippkohtumisele. Nad vedasid meid taas alt oma tühjade sõnade ja ebapiisava tegutsemisega. Me käskisime neil teaduse taga ühineda. Kuid nad ei kuulanud.Nii et täna on miljonid kogu maailmas osalevad uuesti protestimarsil. Ja jätkame seda seni, kuni nad kuulavad. Kui võimul olevad inimesed ei võta oma vastutust, siis teeme meie. See ei tohiks olla meie otsustada, kuid keegi peab seda tegema.Nad ütlevad, et muretsemiseks pole põhjust, ja peaksime ootama helget tulevikku. Kuid nad unustavad, et kui nad oleksid oma töö teinud, poleks meil vaja muretseda. Kui nad oleksid õigel ajal alanud, poleks see kriis praegu see kriis. Ja lubame - kui nad hakkavad oma tööd tegema ja vastutust võtma, lõpetame muretsemise ja läheme tagasi kooli või tööle.
Ja veelkord, me ei edasta oma arvamusi ega poliitilisi seisukohti. Kliima- ja ökoloogiline kriis on väljaspool parteipoliitikat. Me suhtleme praeguse parima võimaliku teadusega.Mõnede inimeste jaoks - eriti nende jaoks, kes on paljuski selle kriisi tekitanud - on teadusega tegelemine liiga ebamugav. Kuid meil, kellel tuleb tagajärgedega elada - ja tõepoolest neil, kes juba elavad koos kliima ja ökoloogilise kriisiga - pole valikut. Et jääda alla 1,5 kraadi - ja anda meile võimalus vältida ohtu, et inimkontrollist väljaspool pöördumatud ahelreaktsioonid käivitatakse -, peame rääkima tõtt ja rääkima seda nii, nagu see on.Eelmisel aastal avaldatud IPCC SR1,5 aruandes öeldakse 2. peatüki lk 108, et 67% -line tõenäosus püsida globaalse temperatuuri tõusu allpool 1,5 kraadi - IPCC poolt antud parimad koefitsiendid - kogu maailmas oli 1. jaanuaril 2018 tagasi lastud 420Gt CO2.Täna on see arv juba alla 350 brutoregistertoni.Tänase heitkoguste taseme korral kaob see järelejäänud CO2 eelarve vähem kui kaheksa ja poole aasta jooksul.Ja pange tähele, et need arvutused ei hõlma juba toksilise õhusaaste varjatud soojenemist, mittelineaarseid tipupunkte, enamikku tagasisidet või õigluse, kliima õigluse aspekti.Samuti loodavad nad minu põlvkonnale, et imevad vaevalt eksisteerivate tehnoloogiate abil õhust välja 100 miljardit tonni süsinikdioksiidi.Ja mitte ükski kord, mitte ükski kord, pole ma kuulnud, et mõni poliitik, ajakirjanik või ärijuht mainiks neid numbreid isegi.Nad ütlevad, et las lapsed on lapsed. Oleme nõus, olgem lapsed. Tehke oma osa, edastage sedalaadi numbrid, selle asemel, et jätta see vastutus meile. Siis võime minna tagasi laste juurde.Me ei käi täna koolis. Me pole täna tööl. Sest see on hädaolukord. Ja me ei saa kõrvalseisjateks.Mõni ütleks, et raiskame tundide aega, ütleme, et muudame maailma. Nii et vanemaks saades võime öelda, et tegime kõik endast oleneva. Ja me ei lõpe kunagi seda tegemast. Me ei lõpe kunagi võitlust elava planeedi ja oma tuleviku eest.Teeme kõik endast oleneva, et kriis ei süveneks. Isegi kui see tähendab kooli või töö vahelejätmist. Sest see on tähtsam.Meile on nii palju kordi öeldud, et pole mõtet seda teha, et meil pole niikuinii mõju, et me ei saa midagi muuta. Arvan, et oleme praeguseks tõestanud, et oleme eksinud.Läbi ajaloo on ühiskonna olulisemad muutused tulnud alt üles, rohujuuretasandilt. Neid numbreid tuleb veel juurde - kuid näib, et nädalavahetuse, selle ja möödunud reede streikidega on liitunud juba üle 6,6 miljoni inimese. See on ajaloo üks suuremaid meeleavaldusi. Inimesed on rääkinud ja me räägime edasi, kuni meie juhid kuulavad. Oleme muutused ja muutused on tulekul.Muutused tulevad – meeldib see teile või mitte!