Euroopa Liidu keskkonnapoliitika järgmised 5 aastat: võimalused ja ohud

12. novembril saatis Eestimaa Looduse Fond (ELF) Euroopa Parlamendi Eesti saadikutele ülevaate kaheksast teemast, millele järgmine parlamendikoosseis peaks kindlasti tähelepanu pöörama keskkonnakaitse seisukohast. Teiste teemade hulgas tõi ELF esile näiteks, et ELi kliimapoliitika peab olema kooskõlas Pariisi leppega ning viimase aja tendents olulisi keskkonnapoliitikaid nõrgendada või edasi lükata ei tohiks uue parlamendi ajal jätkuda. Täpsemalt allpool:

Uus eelarveperiood terendab

2025. aasta suvel algavad läbirääkimised järgmise mitmeaastase finantsraamistiku (MFF) (2028-2034) koostamiseks. See on võimalus oluliselt suurendada rahastust elurikkuse hoidmisele ja elurikaste alade suurendamisele, samuti kliimamuutustega kohanemisele ja leevendamisele. Et keskkonnaeesmärkidele mitte vastu töötada, tuleb uuel rahastusperioodil välistada igasugune toetus elurikkust hävitavatele, vete (sh. mere) seisundit halvendavatele ja kliimakriisi süvendavatele tegevustele. 

Põllumajanduspoliitika ootab reformi

Ühine põllumajanduspoliitika (ÜPP) vajab muutust, sest tänane poliitika ei suuna põllumajandust jätkusuutlikumale teele. Selleks peaks põllumajanduspoliitika panustama kõrge loodusväärtusega põllumajanduse säilitamisesse, mahepõllumajanduse arendamisse, pestitsiidide ja mineraalväetiste kasutuse vähendamisse ja elurikkuse kaitsesse. Eelmine ÜPP reform jäi poolikuks ega täitnud piisavalt ELi “Talust taldrikule” strateegia eesmärke - uus ÜPP tuleb nendega kooskõlla viia. Tulevane põllumajanduspoliitika peab olema õiglane talunike suhtes ja toetama looduse suhtes vastutustundlikult majandavaid põllumajandustootjaid. ÜPP lihtsustamine ja bürokraatia vähendamine ei tohi viia sisuliste keskkonnaeesmärkide kaotamiseni. 

• Aeg on tõhustada ELi tasemel muldade kaitset, võttes vastu mullaseire direktiiv. Terve ja süsinikurikas muld aitab siduda süsinikku ning tagab põllumajanduse kestlikkuse. 

Konkurentsivõimeline ja puhas tööstus

Von der Leyeni teise ametiaja keskmes on konkurentsivõime ja uue puhta tööstuse leppe (Clean Industrial Deal) loomine. Selle eesmärk on langetada elektrihindu, tõsta ELi puhta tööstuse konkurentsivõimet ja luua uusi töökohti. Lepe on võimalus toetada ettevõtete ja riikide 2030. aasta kliimaeesmärkide saavutamist, ühtaegu industrialiseerides ja dekarboniseerides. Oluline on, et tööstuslepe toetaks ka Euroopa rohelepet ja ei kahjustaks kuidagi keskkonda. Tööstuspoliitikas tuleb keskenduda nullheitega tehnoloogiate arendamisele, lõpetada fossiilsetest kütustest sõltumine ning vähendada energia- ja materjalinõudlust. 

• Aeg on lõpetada ELis fossiilsete kütuste kaevandamine, töötlemine, väärindamine ja selle ühelgi viisil rahastamine. Tulevasel rahastusperioodil tuleb välistada igasugune toetus kliimakriisi süvendavatele tegevustele ning selle asemel suurendada rahastust kliimamuutustega kohanemisele ja leevendamisele. 

Pikaajalised eesmärgid paika

Juba 2025. aasta alguses plaanitakse muuta Euroopa kliimaseadust, et lisada sinna 2040. aasta kliimaeesmärk. Euroopa Kliimamuutuste Teadusnõukogu (ESABCC) soovitab 2040. aastaks vähendada kasvuhoonegaaside heitmeid vähemalt 90-95%. Sellele teaduspõhisele eesmärgile on toetust avaldanud ka paljud ettevõtjad. 2040. aasta eesmärk sisustab ka ELi uuendatud panust (NDC) Pariisi leppe täitmisesse. 

• ELi kliimapoliitika peab olema kooskõlas Pariisi leppega. Lisaks kõigile liikmesriikidele on ka EL ise Pariisi leppe osaline. Seega peab EL kliimapoliitika olema kooskõlas Pariisi leppega, ennekõike kohustusega pingutada, et hoida üleilmse keskmise temperatuuri tõus 1,5 kraadi piires. Samuti lasub EL-il, kui jõukate ja kõrgelt arenenud riikide ühendusel, ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioonist (UNFCCC) tulenev kohustus olla kasvuhoonegaaside heite vähendamisel eesrindlik ehk tegutseda maailma keskmisest kiiremini. ESABCC hinnangul oleks ELi õiglane panus vähendada heitmeid vähemalt 70% aastaks 2030, tänase 55% asemel. 

Ohtlik suund: keskkonnapoliitika nõrgendamine

Hiljutine tendents olulisi keskkonnapoliitikaid nõrgendada või edasi lükata ei tohiks uue parlamendi ajal jätkuda. EL ei tohiks lubada oluliste veekeskkonda puudutavate õigusaktide nõrgestamist - nitraadidirektiiv, veepoliitika raamdirektiiv ja merestrateegia raamdirektiiv. Samuti on halb praktika ELi raadamisvabade toodete määruse (EUDRi) jõustumise aasta võrra edasilükkamine. EUDRi eesmärk on vähendada metsade raadamist põllumaade rajamiseks, takistades metsade hävitamise teel saadud kaupade pääsu ELi turule. Metsadele avaldab survet suur nõudlus soja, veiseliha, palmiõli, puidu, kakao, kohvi ja loodusliku kautšuki järele. Edaspidi peavad ettevõtted tõestama, et nende tooted ei kahjusta metsi. Määrust toetavad muuhulgas maailma suurimad kakaotootjad, rahvusvahelised šokolaaditootjad ja põlisrahvaste organisatsioonid, kes näevad selles potentsiaali ka kohalike kogukondade õiguste kaitsmisel. 

• Aeg on keelata ELi välistest riikidest sellise toidu import, mis sisaldab ELis keelatud pestitsiide. 

Uuenduskuur biomassi strateegiale

Lähiaastatel uuendatakse ELi biomajanduse strateegiat. Biomajandus hõlmab Eestis näiteks biomassi põletamist, tselluloosi tootmist ja puidukeemiat. Strateegia uuendamisel on oluline panna rohkem rõhku puidu suuremahulise põletamise lõpetamisele ning lühikese elueaga toodete tarbimise vähendamisele – vastasel juhul kasvab surve loodusressurssidele ning intensiivistub elurikkuse ja talletunud süsiniku kadu. 

Keskkonnakatastroof Ukrainas

Sõda Ukrainas on globaalsete tagajärgedega mitmekülgne keskkonnakatastroof, mille mõjud kestavad veel pikalt pärast sõja lõppu. Euroopa Liidu prioriteediks peab olema Ukraina võit, samuti Ukraina inimeste, infrastruktuuri, looduskeskkonna sõjajärgne kiire taastamine ja Venemaa vastutusele võtmine. 

• EL peab kehtestama täieliku impordikeelu Venemaalt pärit fossiilkütustele. 

Rahastus elurikkusele

EL peaks tõhustama elurikkuse rahastust eraldi sihtotstarbelise elurikkuse fondi kaudu. Praegu on keskkonnaalase rahastuse ainus allikas LIFE programm, kuid selle eelarve on piiratud ja tingimused välistavad väiksemad organisatsioonid. ELi elurikkuse strateegia vajab täitmist - senised lähenemised on olnud ebapiisavad.