Euroopa Komisjoni puhta tööstuse leppest

Nendeks on:

• Puhta tööstuse kokkulepe (Clean Industrial Deal ehk CID). Tegu on mitmeaastase plaaniga, mille eesmärk on toetada ja tugevdada Euroopa Liidu tööstusi - nii traditsioonilisi energiamahukaid tööstusharusid kui ka arenevaid rohetehnoloogiaid.

• Regulatsioonide lihtsustamist käsitlev koondõigusakt (First Omnibus package on sustainability). Bürokraatia vähendamise eesmärgil plaanitakse muuta kolme senist ettevõtetele kohanduvat regulatsiooni: kestlikkusalase hoolsuskohustuse direktiiv (CSDDD), jätkusuutliku aruandluse direktiiv (CSRD) ja ELi taksonoomia.

• Taskukohaste energiahindade tegevuskava (Action Plan on affordable energy). Selle eesmärgiks on langetada energiahindu kodumajapidamistele ja ettevõtetele.
  

  Algatused on osa jaanuaris avaldatud Konkurentsivõimelisuse kompassist (Competitiveness Compass), mis seab raamid Euroopa Komisjoni järgmise viie aasta tööle. See tõukub möödunud sügisel laineid löönud Mario Draghi raportist, mille järgi vajab EL USA ja Hiinaga konkurentsis püsimiseks ja “innovatsiooni lõhe” sulgemiseks uut tööstusstrateegiat, energiahindade alandamist, süsinikuheite vähendamist, ning sõltuvuse vähendamist Hiinast. Seetõttu on kompassi kolm peamist tegevusvaldkonda innovatsioon, süsinikuheite vähendamine ja julgeolek.

Võimalused ja ohud kliima ja keskkonna vaatest

• Kliimaeesmärgid on jätkuvalt Euroopa Komisjoni tegevuse keskmes. Eelmisel aastal välja pakutud eesmärk vähendada 2040. aastaks kasvuhoonegaaside heitmeid 90% viiakse sisse ELi kliimamääruse muutmise eelnõusse. Pika vaatega siduvad kliimaeesmärgid on olulised ettevõtetele ja investoritele investeeringute planeerimisel ning rahstamisel.

• Viimane leke puhta tööstuse leppe tekstist näitab, et Komisjoni fookus on jätkuvalt süsinikuheite vähendamisel ning see on konkurentsivõime parandamisega tihedalt seotud. ELi sõltuvus imporditud fossiilkütustest on kõrgete ja kõikuvate energiahindade olulisim põhjus. Suurendamaks nõudlust puhaste toodete järgi on plaanis muuta ELi riigihangete reegleid.

• Kavandatavad muudatused ELi riigiabi raamistikus keskenduvad taastuvenergia ning elektrivõrkude arendamise kiirendamisele, tuumaenergiat pole seejuures mainitud.

• Oluline fookus on ka ringmajandusel, et vähendada ELi sõltuvust imporditud ressurssidest, mille kättesaadavust ja hinda ei saa EL kontrollida: tööstusleppes sõnastatakse, et “ringlus peaks olema innovatsiooni tõukejõud”. Ressursside ringne kasutus vähendab jäätmeteket, vähendab tootmiskulusid ning CO2 heitmeid.

Murelikuks teeb, et:

• Regulatsioonide lihtsustamine võib tähendada oluliste keskkonna-alaste õigusaktide nõrgendamist. Ohus on kestlikkusalase hoolsuskohustuse direktiiv (CSDDD), mis paneb ettevõtted vastutama keskkonna- ja inimõiguste alaste rikkumiste eest oma tarneahelas. Samuti soovitakse nõrgendada jätkusuutliku aruandluse direktiivi (CSRD), mis kohustab ettevõtteid raporteerima oma tegevuse ühiskondlikku mõju, sealhulgas keskkonnamõju.

• Nende raamistike nõrgendamine võib ELi konkurentsivõimet hoopis õõnestada, kaotades meie strateegilise eelise kestlikkuse vallas, ning tekitades ebakindlust ettevõtetes, kes on juba selles suunas ulatuslikke investeeringuid teinud.

• Direktiivide uuesti avamine ja hägustamine vähendaks ettevõtjate jaoks õigusselgust ja ettevõtluskeskkonna prognoositavust, teatasid hiljuti suurettevõted nagu Nestlé, Unilever ja Mars, kutsudes Komisjoni üles direktiive säilitama. Ettevõtted on teinud suuri investeeringuid, et direktiivide rakendumiseks valmistuda, ning näevad, et pikaajaline ettevõtluskeskkonna prognoositavus on investeeringute planeerimise jaoks kriitilise tähtsusega. Lisaks ettevõtjatele on ELi suunda järgima hakanud ka mitmed kolmandad riigid, keda võiks ELi suunamuutus demotiveerida. Selle asemel oleks ELil võimalik täita Trumpi lahkumisega jäänud lünk ning olla jätkusuutlikuse vallas maailma liider.

• Puhta tööstuse leppes puuduvad selged meetmed energiasäästuks ja ressursside kasutuse vähendamiseks, mis võiksid toetada ressurssitõhusa majanduse edendamist.

Mida tähendavad Komisjoni algatused Eestile?

Eesti ettevõtete kohustus täita kestlikkusaruandlust võib edasi lükkuda või väheneda - täpne muudatuste sisu peaks selguma homme. Kui hoolsuskohustuse direktiiv CSDDD mõjub Eestis vaid umbes kümnele ettevõttele, siis kestlikkusaruandlust reguleeriv CSRD hakkab (seniste plaanide järgi) peagi mõjuma rohkematele ettevõtetele. 2024. aastal pidi kestlikkusaruandluse esitama kümmekond Eesti börsiettevõtet, kellel on üle 500 töötaja. Edaspidi aga kohaldub kestlikkusaruandluse kohustus ca 350 Eesti ettevõttele. Nende tulevasi kohustusi võib Komisjoni kobareelnõu muuta.

Eelkõige CSDDD puhul tähendab Omnibus ettepanek sisuliselt direktiivi tühistamist, kuna eemaldatud on kõik vähegi mõju omavad ja olulised sätted: kliimamuutuste üleminekukavade rakendamise kohustus, tsiviilvastutuse mehhanismid ning keskendumine kõrge riskiga valdkondadele põhjaliku tarneahela analüüsi kaudu. Hoolimata sellest, et Eesti ettevõtetest puudutab see väheseid, on rahvusvaheliste suurkorporatsioonide keskkonnamõju selgelt vaja vähendada ning vabatahtlikud sammud seda soovitud muutust ei too.

Mis saab edasi?

Valitsusjuhid arutavad Komisjoni avaldatud plaane 20.-21. märtsil. Euroopa Parlament arutab konkurentsivõime kompassi veebruaris, puhta tööstuse lepet tõenäoliselt märtsis.