Detsembris Euroopa Komisjoni avaldatud tagasiside liikmesriikide energia- ja kliimakavadele (REKK) oli kriitiline, sealhulgas Eesti kavale. Euroopa Komisjoni hinnangul ei suuda Euroopa Liit täita endale seatud eesmärki vähendada 2030. aastaks kasvuhoonegaaside netoheidet vähemalt 55% 2030. aastaks.
Eestile heitis Euroopa Komisjon eeskätt ette, et
Eesti ei saavuta LULUCFi sektori eesmärki, täpsemalt ei ole plaanitud tegevusi metsaraie ja turbakaevandamise vähendamiseks,
puudub tähtaeg põlevkivi kasutamise lõpetamiseks energiatootmises. Komisjon toob välja, et vaja on lõpetada fossiilsete kütuste kasutamise subsideerimine ning soovib täpsustusi Eesti õiglase ülemineku plaanide kohta.
Euroopa Komisjoni tagasisidet Eesti REKKile saab lugeda SIIT ja üldist tagasisidet kõigile liikmesriikidele SIIT.
Mis saab puuduvatest meetmetest?
Euroopa Komisjon soovib, et Eesti kliimapoliitika oleks nõudlikum. Praeguse kava järgi on Eesti kliimapoliitilised tegevused ebapiisavad selleks, et täita võetud rahvusvahelisi kohustusi. Komisjon osutab Eesti puuduvatele tegevustele ning eeldab, et need kajastuvad REKKis. Kliimaministeerium on aga varem öelnud (ajakohastatud REKK, lisa V, lk 20), et Eesti ei käsitle REKKi iseseisva strateegilise arengukavana, vaid pelgalt teatisena Euroopa Komisjonile, mistõttu ei kavandata selles uusi tegevusi ega poliitikaid. Jääb ebaselgeks, kuidas Eesti kavatseb Komisjoni soovitustele vastata.
Napp avalik kaasamine
Euroopa Komisjoni tagasisides seisab, et Eesti tagas varajase avaliku kaasamise kogu otsustusprotsessi vältel. See aga ei vasta tõele, sest uuendatud REKKi sisu oli avalikule konsultatsioonile esitamise hetkeks sisuliselt valmis ning pärast kaasamist kavasse põhimõttelisi muutuseid ei tehtud. Ka Euroopa Komisjoni enda juhised REKKi uuendamiseks viitavad Energialiidu juhtimise määruse artiklile 10, mille järgi peavad liikmesriigid tagama võimaluse varakult ja tõhusalt osaleda REKKi väljatöötamise protsessis. Samuti meenutab Komisjon oma juhises, et liikmesriigid on Århusi konventsiooni osalised ning peavad tagama avalikkuse osaluse juba siis, kui kõik võimalused on veel lahtised. Seetõttu tekitab küsimusi, miks ei nõua Komisjon seekordses tagasisides liikmesriikidelt Århusi konventsiooni järgimist.
Mõned Euroopa Komisjoni soovitused Eestile:
REKKis esitatud prognooside kohaselt ei suuda Eesti piisavalt kasvuhoonegaaside heidet vähendada, et saavutada jõupingutuste jagamise määruse (JJM) eesmärk -24% aastaks 2030. Eesmärgi täitmisest jääb puudu 12,6 protsendipunkti. Komisjon soovitab leida lisameetmeid heite vähendamiseks põllumajanduses, samuti tuuakse problemaatilisena välja mitte-CO2 heitgaasid nagu metaan, N2O ja F-gaasid, mis tulenevad tööstusprotsessidest, põllumajandusest ja jäätmekäitlusest.
Eestil puudub plaan, kuidas täidame LULUCFi (maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse) sektori eesmärgi siduda aastaks 2030 2,5 miljonit tonni süsinikku. Praeguste prognooside järgi ei jõua Eesti 2030. aastaks sihttasemeni. Eriti oleks vaja lisameetmeid säästva metsamajandamise edendamiseks ning turbaalade taastamiseks. Komisjoni sõnul tuleb Eestil pingutada, et muuta LULUCFi sektori suunda - kasvuhoonegaase heitvast sektorist tagasi sidujaks.
Komisjon soovib näha järgmise 10 aasta hinnangulist trajektoori ja pikaajalist plaani taastuvenergia kasutuselevõtuks.
Tuleb hinnata, kas metsast pärit biomassi energeetikas kasutamine on kooskõlas tugevdatud jätkusuutlikkuse kriteeriumitega, samuti kas see võimaldab jõuda LULUCFi eesmärgini. Samuti soovib Komisjon lisameetmeid biometaani tootmise edendamiseks.
Energiaefektiivsuse eesmärgi saavutamiseks soovib Komisjon näha lisameetmeid. Kuigi hoonete rekonstrueerimise pikaajaline strateegia on ambitsioonikas, pole see Komisjoni sõnul piisavalt toetatud rahastuse ja meetmetega. Komisjon soovib näha ka 2030 ja 2040 vahe-eesmärke elamufondi renoveerimisel energiaefektiivseks ja süsinikuneutraalseks. Samuti on vaja lisameetmeid energiajulgeoleku tagamiseks ja energiaallikate mitmekesistamiseks.
Komisjon soovib detailset selgitust, kuidas Eesti kavatseb järk-järgult loobuda tahkete fossiilkütuste kasutamisest elektritootmises. Eestil puudub põlevkivist väljumise tähtaeg, õiglase ülemineku territoriaalses kavas mainitud tähtaegadele REKKis ei viidata.
Samuti soovib Komisjon selgitusi, kuidas ja millal lõpetab Eesti fossiilsete kütuste subsideerimise.
Komisjon soovib täpsustusi õiglase ülemineku toetusmeetmete kohta. REKK tuleb viia kooskõlla õiglase ülemineku territoriaalse kavas seatud põlevkivist väljumise ajakavaga. Komisjoni sõnul on puudu põhjalik analüüs energiaülemineku sotsiaalsete ja tööhõivega seotud mõjude kohta. Samuti näeb Komisjon, et õiglase ülemineku meetmeid oleks vaja ka väljaspool Ida-Virumaad.
- REKKis tuleks anda üksikasjalikum ülevaade avaliku konsultatsiooni protsessist ning kuidas see on võimaldanud kodanikel ja sidusrühmadel osaleda nii REKKi mustandi kui ka lõpliku REKKi koostamisel.
Et Eesti peab seatud kliimaeesmärkideni jõudmiseks rohkem pingutama märgib ka 2023. aastal ilmunud raport Euroopa Liidu liikumisest kliimaneutraalsuse poole (Europe's Climate Neutrality Observatory, ECNO).
Mis edasi?
- konsultatsiooniring huvirühmadega - kevad 2024
- Vabariigi Valitsus kinnitab REKKi
- Eesti, nagu ka teised EL liikmesriigid esitavad lõpliku REKKi Euroopa Komisjonile - hiljemalt 30.06.2024
Mis on REKK?
Samal teemal:
- Raport: Eesti energia- ja kliimakava vajab julgemaid otsuseid (CAN-Europe, 2023)
- Riiklik energia- ja kliimakava: visioonika plaani asemel mõjutu koonddokument (ELF, 2023)
- Keskkonnaühenduste Koja EKO tagasiside Eesti REKKi kavandile (EKO, 2023)
Vaata ka:
- Iga tonn loeb (ELF)
- Euroopa Liidu liikmesriikide REKKidele pühendatud veebileht (CAN-Europe)
- Eesti REKK KLIMi kodulehel