Euroopa Liidu kliimaneutraalsuse eesmärk on saavutada EL-ülene kliimaneutraalsus aastaks 2050. See eesmärk on sätestatud pelgalt Euroopa kliimamääruses (nn kliimaseaduses) ning on liiduülene ja ei kehti iga liikmesriigi kohta eraldi. Mitmed EL liikmesriigid on aga jõudnud sellest kaugemale ja on vastu võtnud – või peagi vastu võtmas kogu riigi majandust hõlmavad kliimaneutraalsuse eesmärgid. Selleks on need riigid enamasti kehtestanud üsna tugeva riikliku kliimajuhtimissüsteemi.
Euroopa kliimavõrgustiku (CAN) raport leiab, et üha suurem hulk Euroopa riike võtab vastu kliimaseaduse. See viitab sellele, kuivõrd oluline Euroopa roheleppe elluviimise ning kliimamuutuse leevendamise juures selge riigi osalus ning siseriiklik kliimapoliitika planeerimine. Eestis analüüsitakse parasjagu erinevatest vaatenurkadest kliimaseaduse vajalikkust ja võimalikkust. Mõlemad analüüsid peaksid valmima 2022. aastal.
CANi raportis on Eesti kohta välja toodud, et praegu pole Eestis kehtestatud kliimaseadust ega ka teadaolevaid plaane selle loomiseks. Huvi kliimaseaduse vastu on aga viimasel aastal tõusnud nii avalikus sfääris kui ka erasektori esindajate hulgas. Seda on põhjustanud vajadus kliimavaldkonna juhtimine veel paremaks muuta nii, et see tõesti toetaks rohepööret ja üleminekut kliimaneutraalsele majandumudelile. Näiteks on Eestis praegu kõigi kliimaga seotud tegevuste katusstrateegiaks Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 (KPP), ent selle õiguslik jõud on ebapiisav. Raport leiab ka, et Eestil on potentsiaali tugineda kliimavaldkonna koordineerimisel teadusele ning parimatele praktikatele senisest enam.
Raportist:
Euroopa kliimavõrgustik Climate Action Network Europe (CAN-Europe) avaldas maikuus 2022 raporti kliimaseadustest Euroopas. Raport annab ülevaate riiklikest kliimaseadustest 17 Euroopa riigis, sh riikides, kes ei ole EL liikmesriigid. Eraldi osa on raportis ka Eesti kohta, mille koostamisse panustas Eestimaa Looduse Fond. Kuigi Eestis kliimaseadust ei ole, antakse Eesti kohta käivas osas ülevaade Eesti kliimavaldakonna koordineerimise peamistest lahendamist vajavatest küsimustest.
Raport:
pakub huvilistele ülevaadet kliimaseadustest ja/või kliimavaldkonna koordineerimisest teistes riikides;
toetab teisi organisatsioone riikides kliimaneutraalsuse eesmärkide seadmisel ning riikliku kliimapoliitika juhtimise parandamisel;
- tutvustab riikide praktikaid kliimapoliitika juhtimisel.
Loe lisaks:
CANi raport “Climate Laws in Europe: Essential for achieving climate neutrality”