EUROOPA KLIIMASEADUS: Johanna Maarja Tiik: kõige vastuolulisem teema on 2030 heitmete vähendamise eesmärk
Küsisime Eestimaa Looduse Fondi kliimaeksperdilt Johanna Maarja Tiigilt, mis on Euroopa kliimaseadus, kuidas see kliimaeesmärke täita aitab ning millised on peamised vaidlusküsimused selle koostamisel.
Kliimaseadus aitaks strateegilisemalt läheneda sellele, kuidas EL madalama süsinikuheitega majandusele üle läheb ning lõpuks kliimaneutraalsuseni jõuab. Näiteks kui kliimaneutraalsus saaks eesmärgina kirja kavandatavasse kliimaseadusesse, annaks see kindluse, et ka teised EL regulatsioonid on kooskõlas 2050. aasta kliimaneutraalsuse eesmärgiga. Sellise struktuuri olemasolu on väga oluline ka näiteks investoritele ja ettevõtjatele investeeringute tegemisel teistesse Euroopa riikidesse.
Mida on Eestil võita Euroopa kliimaseadusest?
Eestile lisaks kliimaseadus kindlust, et ka teised EL liikmesriigid oma võetud kliimaeesmärkidest kinni peavad. See tähendab, et Eesti ei ole süsinikuneutraalsuse poole liikumises üksi. Lisaks aitab ambitsioonikas kliimaseadus saata signaali ka rahvusvahelisel tasandil, et EL võtab tõsiselt oma positsiooni kliimateemade eestkõnelejana maailmas ja hoiab sel teemal kokku. Avatud väikeriigina on Eestil EL tugevamast positsioonist rahvusvahelisel areenil üksnes võita.
Millised teemad on kliimaseaduse koostamisel kõige tulisemad?Ilmselt kõige vastuolulisem teema on uus 2030a. heitmete vähendamise vahe-eesmärk, mis samuti kliimaseadusega paika pannakse. See on ka poliitiliselt kõige laetum ja kõige rohkem avalikku tähelepanu saanud küsimus. Detsembris 2020 küll jõudsid EL keskkonnaministrid kokkuleppele eesmärgis vähendada aastaks 2030 kasvuhoonegaaside heitkoguseid 55% võrra võrreldes 1990 aastaga, kuid see pole veel siiski lõplikult lukku löödud. Seda sellepärast, et ka 55% võrra heitmete vähendamine on tegelikult liiga vähe, et saavutada Pariisi kliimaleppes seatud eesmärke. Seetõttu on Euroopa Parlament välja pakkunud kõrgema eesmärgi ehk heitmete vähendamise vähemalt 60%. Vaidlused sel teemal veel jätkuvad ning tõenäoliselt jääb see viimaseks teemaks, mille kallal kliimaseaduse läbirääkijad peavad rinda pistma, kui kõik ülejäänud küsimused on juba lahendatud. Oluline on ka sellega seotud 2040a. vahe-eesmärk ning selle saavutamise trajektoor.
Teine kriitiline teema on kindlasti iseseisva teadlaste ekspertnõukogu loomine, mille pakkus välja samuti Euroopa Parlament ning mille eesmärk oleks anda EL poliitikakujundajale nõu ja aidata neil oma otsustes meeles pidada keskkonnaalast teadusinfot.
Mööda ei saa vaadata ka valdkondlike tegevuskavade tähtsusest. Valdkondlike tegevuskavade olemasolu aitaks tagada erinevate valdkondade vahel heitmete vähendamise poliitikate sidususe. Seetõttu on seda toetanud näiteks ka mitmed Euroopa tööstussektori esindajad. Sisuliselt oleks tegemist ulatusliku õiguslikult mittesiduva mõjuhinnaguga, mis hindaksid kõigi sektorite süsinikuheite vähendamise sotsiaalset, keskkondlikku ja rahalist mõju; olemasolevaid tehnoloogilisi võimalusi ja mingil määral ka vajalikke ELi tasandi poliitikaid või meetmeid.
Et kliimaseadus oma eesmärki täidaks, on läbirääkimiste laual ka võimalus anda kodanikele ja vabaühendustele õigus algatada kohtuasju asukohariigi kohtus, kui asi puudutab nt riiklikke energia- ja kliimakavasid ning pikaaajalisi kliimastrateegiaid.
____________________________________
MIS ON EUROOPA KLIIMASEADUS? Euroopa kliimaseaduse loomine on üks Euroopa rohelise kokkuleppe paketti kuuluvatest algatustest, milles kirjutatakse liidu õigusesse siht muuta Euroopa majandus ja ühiskond aastaks 2050 kliimaneutraalseks. Kehtima hakates kohustaks Euroopa kliimaseadus liikmesriike võetud kliimaeesmärke täitma ning annaks Euroopa Komisjonile võimaluse astuda õiguslikke samme liikmesriikide suhtes, kes neid ei täida. Ka looks kliimaseadus raamistiku, mis kindlustaks, et teised EL regulatsioonid on kooskõlas 2050. aasta kliimaneutraalsuse eesmärgiga. Sellest väheolulisem ei ole ka vahe-eesmärkide seadmine aastaks 2030 ja 2040.
Loe lisaks:
Millist Euroopa kliimaseadust Eesti soovib? Müürileht, 17.03.2021
Loe lisaks
Kliimamuutused.ee on kliimamuutuste põhjuseid, tagajärgi ning lahendusi põhjalikult ja teaduspõhiselt käsitlev veebiportaal Eestis. Lehte haldab Eestimaa Looduse Fond www.elfond.ee
Vaegnägijale
Kontrastsus
Käesoleval veebilehel on võimalik muuta sisu kontrastsust, et lugemist hõlbustada.
Sisu suurendamine
Sisu suurendamiseks soovitame kasutada veebilehitsejale sisseehitatud funktsionaalsust: hoidke all Ctrl klahvi (OS X operatsioonisüsteemis Cmd klahvi) ja vajutage samal ajal + või - klahvi.
Teine mugav võimalus on kasutada hiirt: hoidke all Ctrl klahvi ja samal ajal liigutades hiire kerimisrulli. Tagasi normaalsuurusesse saab, kui vajutada samaaegselt Ctrl ja 0 klahvile.
Kõik enamlevinud operatsioonisüsteemid sisaldavad seadeid ekraanil esitatava sisu suurendamiseks.
Windows 7’s leiad programmi nimega Magnifier, kui vajutad all vasakul “Start” menüü nupule, trükid Magnifier (piisab juba mõnest esimesest tähest) ja vajutad Enter. Avaneb väike aken, milles on kõik on suurendatult. Vaikimisi jälgib programm hiire kursori asukohta. Windows XP’s leiad Magnifier’i kui liigud Start > All Programs > Accessories > Accessibility > Magnifier.
Apple arvutitel tuleb suurendamise kasutamiseks navigeerida järgnevalt: Apple menüü > System Preferences > Accessibility (või Universal Access) > Zoom.