Eesti Roheline Liikumine (ERL) ja Eestimaa Looduse Fond (ELF) saatsid juuni alguses Rahandusministeeriumile oma arvamuse Eesti taaskäivitamise kava eelnõu kohta. Keskkonnaühendused tunnustavad selles valitsust põhjalike plaanide koostamise ja kirjeldamise eest lühikese aja jooksul, aga toovad välja ka kava puudused, mis tuleks enne ligi miljardi euro kasutamises kokku leppimist eelnõust kõrvaldada.
Näiteks hakkab esialgses kavas, mille üks eesmärke on toetada EL roheleppe elluviimist, silma üldine keskkonnakaitse meetmete mahu vähesus. Numbreid kokku liites puudub kindlus, et Eesti plaan täidab nõude investeerida vähemalt 37% toetustest rohepöördesse. Hiljuti valminud analüüsi alusel aitab kliimaeesmärkide poole liikumisele kaasa vaid 33% Eesti planeeritud taastefondi mahust, sest kohati leebete reeglite tõttu võidakse rohepöörde nime all anda hoogu ka keskkonnakahjulikele ettevõtmistele. Näiteks võib nii juhtuda ettevõtete konkurentsivõime kasvu, rohetehnoloogiate kasutuselevõtu või tootmisettevõtete ärimudeli toetamiseks plaanitud meetmetega. Lahendusena näevad keskkonnaühendused toetuste täpsemat suunamist ja rahastamise tingimustes kokku leppimist nii, et selgelt oleks välistatud näiteks fossiilset päritolu kütuste tootmise ja ekspordi või raiesurve suurendamise toetamine.
Teiseks, vastupidavus- ja taasterahastu kasutamise plaan ei näe ette investeeringuid elurikkuse edendamiseks ja sinimajanduse arenguks, mis on rohepöörde tasakaalustamiseks olulised ja lepitud arendustegevusena kokku ka katusstrateegia Eesti 2035 tegevuskavas. Kliimaneutraalsust, ring- ja sinimajandust ning väiksemat keskkonnahäiringut toetavate ärimudelite ja tarbijakäitumise soodustamise reformid õnnestuvad vaid juhul, kui investeeringuid täiendavad ka regulatiivsed otsused. Neid aga kava piisava otsusekindlusega välja ei too.
Kolmandaks näevad keskkonnaühendused puudusi kava keskkonnamõjude hindamisel, tuues välja konkreetsed investeeringud, mille puhul on võimalikke negatiivseid mõjusid keskkonnale kas alahinnatud või üldse eiratud. Näiteks bioressursside väärindamiseks on vaja selgesõnalist kokkulepet, mis on nende varade nõudluse piirid, et vältida ökosüsteemide olukorra edasist halvenemist. Probleemsed on ka Ülemiste ühisterminali ehitamine, mis soodustab Rail Balticu arendamisega kaasnevaid ohtusid keskkonnale, ning Tallinna haigla ehitamine, mis hävitaks kaitsealuse linnuliigi elupaiga ning võimendaks praegu planeeritud asukoha tõttu Tallinna veelgi suuremat autostumist.
Lõpetuseks kirjeldatakse, et kuigi kaasa rääkimiseks olid vabaühendustele kevadel võimalused loodud, jäi kaasamine olulisemate investeeringute valikusse konsultatsioonide tasemele ning keskkonnaühenduste esitatud ettepanekute ja tähelepanekute üle sisulist arutelu ei toimunud. Enam kui 400 lehekülje pikkuse kava täisversiooniga oli valitsusvälistel partneritel võimalik tutvuda vaid kümmekond päeva enne tagasiside andmise tähtaega 4. juunil.