Energiapiisavus (ingl k energy sufficiency) tähendab kollektiivse ja individuaalse tegutsemise ümber mõtestamist nii, et eelise saaksid energiat vähem nõudvad tooted, tegevused ja teenused. Inimkonna tegutsemine tuleb mahutada planeedi kestlikkuse piiridesse.
Tartu Ülikooli suure siirde projekti töörühm on hinnanud, et energiapöörde kiirendamiseks Eestis on ühe sekkumisena vajalik nihe energiatõhususelt energiapiisavusele: “see tähendab näiteks teatud majandussektorites ülempiiri kehtestamist tooraine kasutusele, teatud sektorite (nt metsatööstus) toodangu ekspordi rangem reguleerimine, täiendavad ekspordipiirangud väärtusahelas madalamal asuvatele toodetele jne.”
Energiapiisavuse hindamine on tähtis eeskätt sellepärast, et teadlaste hinnangul jääb seadmete ja teenuse energiatõhususe kasvatamisest väheseks, kui samal ajal tarbimine ikkagi kasvab. Seega on aina olulisem teadmine, kui palju energiat tegelikult optimaalseks ära elamiseks tarvis läheb.
Energiapiisavuse mõiste üritab leida tasakaalu ühiskonnaliikmete vajaduste ja keskkonnapiirangute vahel tagamaks, et kõigil oleks piisavalt energiat, et rahuldada oma baasvajadusi, kuid et keegi ei kasutaks seda ülemäära palju. Energiapiisavus võib väljenduda üksikisiku tasandil, näiteks vabatahtlik loobumine välisreisidest või koduse energiatarbimise piiramine. Teisalt on võimalik kasutada ka poliitilisi ja majanduslikke sekkumisi ressursikasutuse suunamiseks, kehtestades näiteks ekspordipiirangud toodetele, mille kohalik keskkonnamõju on suur, kuid mis asuvad üleilmses väärtusahelas suhteliselt madalal positsioonil.
Hiljutises uuringus leiab Joel Millward-Hopkinsi juhitud töörühm, et teatud piisavusmäärade kehtestamise korral on võimalik tagada korralik elukvaliteet 10 miljardile inimesele, vähendades samas üleilmset energiatarbimist 1960ndate aastate tasemele. (Tartu Ülikooli suure siirde projekti töörühm)
Seega on energiapiisavus üha suuremat tähelepanu nõudev valdkond, kuhu peavad olema kaasatud kogu ühiskond alates üksikisikutest tööstusteni. Energiapiisavuse kokkulepeteni jõudmiseks on vaja algatada laiapõhjaline ühiskondlik arutelu.
Energiapiisavus ja Eesti
Eestis on energiapiisavusest seni vähe räägitud ning konkreetseid tegevusi piisavuse hindamiseks plaanitud ei ole. Seega vajab see valdkond ühiskondlikku avatud diskussiooni ja kokkuleppeid. Lähimaid võimalusi selleks on 13. augustil kell 12 Paides Arvamusfestivali arutelul "Quo vadis, energiapööre?", mida veab eest Eestimaa Looduse Fond.
Energiapöörde fookus on Eestis siiani olnud energiatõhususel. Selleks on kehtestatud mitmeid meetmeid, kuid energiapiisavust hindamata ei taga need energia vähemat tarbimist. Enegiatõhususe tõstmiseks on Eestis kehtestatud energia säästlikumale kasutamisele kaasa aitavad riiklikud maksud (kütuseaktsiisid, elektriaktsiis, käibemaks), toetatakse elumajade ja kohalikele omavalitsustele kuuluvate hoonete rekonstrueerimist, tänavavalgustuse kaasajastamist, ettevõtete ressursitõhususe suurendamisele suunatud tegevusi, transpordisektori elektrifitseerimist ja rakendatakse ka muid energia säästmist edendavaid meetmeid.
Loe lisaks:
- Arvamusfestivali arutelu 13.08.2022 kell 12 “Quo vadis, energiapööre?” keskendub energiapiisavusele. Arutelu korraldab Eestimaa Looduse Fond
- AF2022: Energiapiisavus: kust peaks esmajärjekorrasenergiakokkuhoiuga Eestis alustama? Kertu Birgit Anton, 09.08.2022
- Elu surub meid säästlikuma mõtteviisi poole. Postimehe juhtkiri, 09.08.2022
- Sotsiaalteadlased energiapöördest: tarbimise vähendamiseks on vaja lahti mõtestada vajadused, Postimees 10.08.2022
- EKO energeetikavisioon aastani 2035 (2021)