Sel nädalal algas Türgis iga-aastane ülemaailmne kliimakonverents COP, mis kestab kokku kaks nädalat.
Üheks märgilisemaks kokkuleppeks, mis kunagi COPil tehtud, võib nimetada Pariisi kliimalepet. Lepe sõlmiti 11 aastat tagasi ning jõustus 10 aastat tagasi. Pariisi kliimaleppe eesmärk on pidurdada kliimamuutust, sh vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid ja hoida globaalse keskmise temperatuuri tõus tuntavalt alla 2°C ning pingutada, et temperatuuri tõus jääks 1,5°C piiresse võrreldes tööstusrevolutsiooni eelse ajaga. Kokkuleppe on ratifitseerinud ligi 200 riiki, sh Eesti, ning see on sellega liitunud riikidele täitmiseks kohustuslik.
Teadus ütleb selgelt juba palju aastaid, et kliimamuutuse halvimate tagajärgede ärahoidmiseks ja elamiskõlbliku planeedi säilitamiseks tuleb globaalset soojenemist piirata nii palju kui võimalik ning seda tuleb teha võimalikult kiiresti.
Paraku pole riigid võetud kohustusi täitnud ja 1,5 kraadist soojenemist enam ära hoida ei saa. Selle asemel liigume 3°C globaalse keskmise temperatuuri tõusu suunas aastaks 2100. Meid ootavad ees uued temperatuurirekordid, süvenevad põuad ja suuremad üleujutused, ning nende põhjustatud tagajärjed, nagu nt rikutud saak ja tervisehädad. Praegune kurss nõuab, et tegeleksime heitkoguste vähendamise kõrval üha enam ka kliimamuutuste tagajärgedega kohanemisega.
Ka Eestis plaanitud kliimaseadus praegusel kujul kahjuks nõrgendab praegu Eestis kehtivaid kliimaeesmärke ning on seega vastuolus Pariisi lepinguga. Samal ajal on kliimaseadus parimaid võimalusi kliimamuutuste pidurdamiseks konkreetsed eesmärgid ja tegevused paika panna. Ehkki palju on ka juba olemas või tegemisel, nagu näiteks taastuvenergia arendamine, säästvam põllumajandus, inimsõbralikum linnaplaneerimine jm., tuleb neidki tempokamalt praktikasse viia.
Tänavuse kliimakonverentsi üks fookusaruteludest on, kuidas täita juba sõlmitud kliimakokkulepped võimalikult kiiresti. Kokkulepped ei tohi jääda paberile, vaid neist peavad saama tegevused, mis kaitsevad inimesi, loodust ja majandust juba muutuva kliima mõjude eest.
Kliimamuutused.ee on kliimamuutuste põhjuseid, tagajärgi ning lahendusi põhjalikult ja teaduspõhiselt käsitlev veebiportaal. Lehte haldab Eestimaa Looduse Fond www.elfond.ee
Käesoleval veebilehel on võimalik muuta sisu kontrastsust, et lugemist hõlbustada.
Sisu suurendamiseks soovitame kasutada veebilehitsejale sisseehitatud funktsionaalsust: hoidke all Ctrl klahvi (OS X operatsioonisüsteemis Cmd klahvi) ja vajutage samal ajal + või - klahvi.
Teine mugav võimalus on kasutada hiirt: hoidke all Ctrl klahvi ja samal ajal liigutades hiire kerimisrulli. Tagasi normaalsuurusesse saab, kui vajutada samaaegselt Ctrl ja 0 klahvile.
Kõik enamlevinud operatsioonisüsteemid sisaldavad seadeid ekraanil esitatava sisu suurendamiseks.
Windows 7’s leiad programmi nimega Magnifier, kui vajutad all vasakul “Start” menüü nupule, trükid Magnifier (piisab juba mõnest esimesest tähest) ja vajutad Enter. Avaneb väike aken, milles on kõik on suurendatult. Vaikimisi jälgib programm hiire kursori asukohta. Windows XP’s leiad Magnifier’i kui liigud Start > All Programs > Accessories > Accessibility > Magnifier.
Apple arvutitel tuleb suurendamise kasutamiseks navigeerida järgnevalt: Apple menüü > System Preferences > Accessibility (või Universal Access) > Zoom.