India lubab saavutada kliimaneutraalsuse aastaks 2070
Käimasoleval COP26-l on palju tähelepanu saanud India lubadus saavutada kliimaneutraalsus 2070. aastaks ning lisaks lubadus tõsta India siseriiklikku taastuvenergia eesmärki märkimisväärselt juba aastaks 2030. Kokkuvõttes on väga hea, et nüüd on ka Indial kliimaneutraalsuse saavutamise kuupäev paigas, kuid veel parem oleks, kui see oleks lähemal.
Selleks, et hoida kliimasoojenemine 1,5°C piirides, oleks vaja maailmas saavutada kliimaneutraalsus laias laastus aastaks 2050, mis oli ka COP26 üks kandvatest eesmärkidest - ning Rahvusvahelise Energiaagentuuri maikuuse eriraporti kohaselt täiesti võimalik Eestile ja Euroopa Liidule on India suur deklaratsioon taaskordne märk, et me pole oma rohepöörde teel üksi. Praeguseks on kliimaneutraalsuse eesmärgi seadnud endale riigid, kes hõlmavad 90% maailma majandusest ning 88% heitmetest. Euroopa Liit on aga endiselt maailmas esirinnas konkreetsete plaanide seadmisel lubaduste elluviimiseks. Selle üheks elavaimaks näiteks on Euroopa Komisjoni välja pakutud “Eesmärk 55” kliima-ja energiapakett, mis võib oma ambitsioonikusega saada teenäitajaks ülejäänud maailmale.
Kriitilise tähtsusega arengurahastus
Teataval määral on India lubadus siiski tingimuslik, sest India peaminister Modi sidus selle kliimarahastusega arengumaadele. See on ilmekas näide arenguriikide sõnumi kohta COP26-l, milleks on vajadus suurema finantsabi järele kliimamuutusega tegelemiseks. COPi üks tähtsamaid teemasid ongi kliimarahastus. See on kriitilise tähtsusega seepärast, et arenenud riigid suudaksid ülejäänud maailma oma kliimalubadustega, ja eriti nende täitmisega, kaasa tõmmata. Kliimarahastuse teemalised läbirääkimised on äärmiselt olulised ka usalduse pälvimiseks, kuivõrd praegu kehtivat, 2009. aastal Kopenhaagenis antud arenenud riikide lubadust panustada 2020. aastaks vähemalt 100 miljardit USD kliimarahastusse arenguriikides pole endiselt suudetud täita.
Äärmiselt oluline on kliimarahastus ka kohanemise, kaotuse ja kahju mõttes, kus hetkel valitseb eriti suur puudujääk. Kliimarahastuse ja kohanemise vallas seisavad suurimad diskussioonid alles ees COP-i teisel nädalal.
USA-EL metaanilubadus
USA-l on COP26-l tulnud vastu võtta nii võite kui ka kaotusi. Selge kaotus on see, et president Biden ei saanud Glasgowsse tulla selge sõnumiga, kuidas oma kliimalubadusi siseriiklikult ellu viia, kuivõrd USA demokraadist senaator Joe Manchin tema suurt nn lepitus-/taastepaketti endiselt blokeeris.
Huvitavaks algatuseks ning potentsiaalseks võiduks võib pidada aga USA-EL nn metaanilubadust, millega on praeguseks liitunud vähemalt 106 riiki (sh Eesti), kes kõik võtsid kohustuse vähendada metaani emissiooni 2030. aastaks vähemalt 30% 2020a. tasemest. See on väga teretulnud ja oluline algatus, kuna lühiajaliselt on metaanil suur negatiivne mõju kliimasoojenemisele. Samal ajal võib juhtuda, et metaanilubadus jääb COP26 üheks suurimaks saavutuseks. See oleks äärmiselt kahetsusväärne - metaaniheitmete vähendamine ei asenda vajadust vähendada radikaalselt süsinikuheitmeid. Metaanileppe miinus on maailma suurimate saastajate - Hiina, Venemaa ja India puudumine, kuna metaanileppe sisuks on paljuski lekete vähendamine fossiilse gaasi transportimisel.
Glasgow metsalubadus
2.novembril enam kui 100 riigijuhi, sh Eesti allkirjastatud nn Glasgow metsalubadus peatada metsade ulatuslik raadamine, ning isegi proovida pöörata seda tagasi, aastaks 2030 on samuti võrdlemisi märkimisväärne. Lubadus hõlmab kokku üle 85% maailma metsadest. Lubadusega liitusid ka sellised olulised metsariigid nagu Brasiilia, Venemaa jne, mis muidu on kliimateemadel alalhoidlikumat joont hoidnud.
Kõlavaid deklaratsioone raadamise peatamiseks on antud varemgi, näiteks New Yorgis aastal 2014, kuid neist ei ole suudetud hästi kinni pidada. Ka Glasgow metsalubadus ei täpsusta väga konkreetselt, kuidas leppe täitmist jälgida plaanitakse ega ka seda, mis juhtub siis, kui mõni riik lubadusest taganeb. Seega sunnib deklaratsiooni üldsõnalisus ettevaatlikkusele.
ELFi metsaprogrammi juht Siim Kuresoo Glasgow metsalubadusest Eesti Päevalehe erisaates (06.11.2021).
Uued kliimalubadused annavad lootust, et maailma keskmine temperatuuritõus jääb alla 2°C
Uued kliimalubadused, sh India oma, annavad esimest korda lootust, et kui heitmete vähendamise kohustused kõik ellu viiakse ning kui ka kliimarahastuse lubadused täidetakse, oleme maailmas esimest korda alla 2°C soojenemise trajektooril. Seda näitavad esialgsed analüüsid. Siiski - ka veidi alla 2°C jäämine pole paraku piisav, seda eriti nendele riikidele, kellele kliimakriis on juba praegu eksistentsiaalne küsimus, näiteks erinevad saareriigid. Sihiks peab olema 1,5°C. Nagu suvel välja tulnud IPCC raport selgelt rõhutab: loeb iga heidetud (ja heitmata jääv) tonn kasvuhoonegaase.
Postituse autor: ELFi kliimapoliitika ekspert Johanna Maarja Tiik