CANi raport: Eesti on kliimaeesmärkide seadmisel ja täitmisel viimaste seas

Raportist “Off target: Ranking of EU counties’ ambition and progress in fighting climate change” selgub, et enamik Euroopa Liidu riike on jäänud kasvuhoonegaaside (KHG) emissiooni vähendamisel maha tasemest, mis on vajalik Pariisi kliimaleppes seatud eesmärgi - hoida temperatuuri tõus 1,5°C piires - täitmiseks. Ka tulevikueesmärgid, mille Euroopa Liit on Pariisi leppe alusel aastaks 2030 seadnud - KHG emissiooni vähendamine vähemalt 40% jm, ei ole CANi hinnangul 1,5°C eesmärgi saavutamiseks piisavad. Sellest hoolimata toetavad vaid vähesed Euroopa riigid ambitsioonikamaid kliima- ja energiaeesmärke ning strateegiaid.

Eesti on riikide pingereas üks viimaseid. Raportis on küll märgitud, et lühiajalises perspektiivis - 2020. aastaks seatud kliimaeesmärkide saavutamise suunal - võib Eesti tegevuses näha mõningaid edusamme. Paraku pole need kliimamuutuste pidurdamiseks kaugeltki piisavad. Eesti tulemuslikkust eesmärkide saavutamisel mõjutab suur süsinikuemissioon inimese kohta, mida põhjustab otseselt põlevkivienergeetika. Ka taastuvenergiale ei ole seatud säästlikkuse kriteeriume, mistõttu on juba niigi kõrgeid raiemahte arvestades ohus meie metsad. Eesti ei ole toetanud ambitsioonikamaid eesmärke EL tasandil, seda ka mitte eesistujana. Raporti soovituse kohaselt on Eestil vaja välja töötada plaan, kuidas põlevkivienergeetikast väljuda ning arendada säästlikku taastuvenergiat.

Raporti pingereas on jäetud esimene koht vabaks, kuna ükski EL riik ei täida piisavalt eesmärke ega ole jõudnud süsinikuemissioonide vähendamisel küllalt kaugele. Kõige kõrgemaid punkte on saanud Rootsi (77%), Portugal (66%), Prantsusmaa (65%), Holland (58%) ja Luksemburg (56%), kes on toetanud ELi tasandil ambitsioonikamaid kliimaeesmärke. Pingerea allotsas olevasse viimasesse kolmikusse kuulub Eesti (24%) koos Iirimaa (21%) ja Poolaga (16%). “Tagumisele kolmikule” heidetakse raportis ette peaasjalikult kangekaelset vastuseisu kliimameetmetele nii oma riigis kui EL tasandil.

Kliimapoliitikas on hetkel otsustavad ajad, kuna Euroopa Liidus võetakse lähiajal vastu energeetikavaldkonna normid aastani 2030. Samal ajal valmistub EL järgmiseks suureks kliimakohtumiseks (COP24) Poolas 2018. a detsembris, kus riikidelt oodatakse, et nad võtaksid kohustuse tulla hiljemalt aastaks 2020 välja senisest oluliselt ambitsioonikamate kliimaeesmärkidega. Paljud organisatsioonid ja ettevõtted on kutsunud üles seadma EL tasandil edasipüüdlikumaid kliimaeesmärke ning tagama, et uus EL pikaajaline strateegia aitaks täita Pariisi leppe eesmärki hoida kliimasoojenemine 1,5°C piires.

Climate Action Network ehk CAN on üle Euroopa kliima ja energia teemal vabaühendusi koondav ühendus, kuhu kuulub 152 organisatsiooni. Eestimaa Looduse Fond on alates 2018. a CANi liige.