Raportist “Off target: Ranking of EU counties’ ambition and progress in fighting climate change” selgub, et enamik Euroopa Liidu riike on jäänud kasvuhoonegaaside (KHG) emissiooni vähendamisel maha tasemest, mis on vajalik Pariisi kliimaleppes seatud eesmärgi - hoida temperatuuri tõus 1,5°C piires - täitmiseks. Ka tulevikueesmärgid, mille Euroopa Liit on Pariisi leppe alusel aastaks 2030 seadnud - KHG emissiooni vähendamine vähemalt 40% jm, ei ole CANi hinnangul 1,5°C eesmärgi saavutamiseks piisavad. Sellest hoolimata toetavad vaid vähesed Euroopa riigid ambitsioonikamaid kliima- ja energiaeesmärke ning strateegiaid.
Eesti on riikide pingereas üks viimaseid. Raportis on küll märgitud, et lühiajalises perspektiivis - 2020. aastaks seatud kliimaeesmärkide saavutamise suunal - võib Eesti tegevuses näha mõningaid edusamme. Paraku pole need kliimamuutuste pidurdamiseks kaugeltki piisavad. Eesti tulemuslikkust eesmärkide saavutamisel mõjutab suur süsinikuemissioon inimese kohta, mida põhjustab otseselt põlevkivienergeetika. Ka taastuvenergiale ei ole seatud säästlikkuse kriteeriume, mistõttu on juba niigi kõrgeid raiemahte arvestades ohus meie metsad. Eesti ei ole toetanud ambitsioonikamaid eesmärke EL tasandil, seda ka mitte eesistujana. Raporti soovituse kohaselt on Eestil vaja välja töötada plaan, kuidas põlevkivienergeetikast väljuda ning arendada säästlikku taastuvenergiat.
Raporti pingereas on jäetud esimene koht vabaks, kuna ükski EL riik ei täida piisavalt eesmärke ega ole jõudnud süsinikuemissioonide vähendamisel küllalt kaugele. Kõige kõrgemaid punkte on saanud Rootsi (77%), Portugal (66%), Prantsusmaa (65%), Holland (58%) ja Luksemburg (56%), kes on toetanud ELi tasandil ambitsioonikamaid kliimaeesmärke. Pingerea allotsas olevasse viimasesse kolmikusse kuulub Eesti (24%) koos Iirimaa (21%) ja Poolaga (16%). “Tagumisele kolmikule” heidetakse raportis ette peaasjalikult kangekaelset vastuseisu kliimameetmetele nii oma riigis kui EL tasandil.
Kliimapoliitikas on hetkel otsustavad ajad, kuna Euroopa Liidus võetakse lähiajal vastu energeetikavaldkonna normid aastani 2030. Samal ajal valmistub EL järgmiseks suureks kliimakohtumiseks (COP24) Poolas 2018. a detsembris, kus riikidelt oodatakse, et nad võtaksid kohustuse tulla hiljemalt aastaks 2020 välja senisest oluliselt ambitsioonikamate kliimaeesmärkidega. Paljud organisatsioonid ja ettevõtted on kutsunud üles seadma EL tasandil edasipüüdlikumaid kliimaeesmärke ning tagama, et uus EL pikaajaline strateegia aitaks täita Pariisi leppe eesmärki hoida kliimasoojenemine 1,5°C piires.
Climate Action Network ehk CAN on üle Euroopa kliima ja energia teemal vabaühendusi koondav ühendus, kuhu kuulub 152 organisatsiooni. Eestimaa Looduse Fond on alates 2018. a CANi liige.
Kliimamuutused.ee on kliimamuutuste põhjuseid, tagajärgi ning lahendusi põhjalikult ja teaduspõhiselt käsitlev veebiportaal Eestis. Lehte haldab Eestimaa Looduse Fond www.elfond.ee
Käesoleval veebilehel on võimalik muuta sisu kontrastsust, et lugemist hõlbustada.
Sisu suurendamiseks soovitame kasutada veebilehitsejale sisseehitatud funktsionaalsust: hoidke all Ctrl klahvi (OS X operatsioonisüsteemis Cmd klahvi) ja vajutage samal ajal + või - klahvi.
Teine mugav võimalus on kasutada hiirt: hoidke all Ctrl klahvi ja samal ajal liigutades hiire kerimisrulli. Tagasi normaalsuurusesse saab, kui vajutada samaaegselt Ctrl ja 0 klahvile.
Kõik enamlevinud operatsioonisüsteemid sisaldavad seadeid ekraanil esitatava sisu suurendamiseks.
Windows 7’s leiad programmi nimega Magnifier, kui vajutad all vasakul “Start” menüü nupule, trükid Magnifier (piisab juba mõnest esimesest tähest) ja vajutad Enter. Avaneb väike aken, milles on kõik on suurendatult. Vaikimisi jälgib programm hiire kursori asukohta. Windows XP’s leiad Magnifier’i kui liigud Start > All Programs > Accessories > Accessibility > Magnifier.
Apple arvutitel tuleb suurendamise kasutamiseks navigeerida järgnevalt: Apple menüü > System Preferences > Accessibility (või Universal Access) > Zoom.