Brasiilias startis üleilmne kliimakonverents
Täna, 10. novembril algas Brasiilias, Belémis iga-aastane ÜRO kliimakonverents COP, järjekorras kolmekümnes - COP30. Konverents kestab 21. novembrini. Enne seda, 6.-7. novembril, toimus riigijuhtide tippkohtumine.
Konverentsi toimumine Amazonase suudmealal paiknevas linnas tõmbab tähelepanu maailma metsade kriitilisele seisule. Kuigi “maailma kopsudeks” nimetatud Amazonase vihmametsa hävitamine on viimastel aastatel aeglustunud, on jätkuvalt probleemiks metsatulekahjud ja metsade killustumine raielankide ning teede ehituse tõttu. Kümned tuhanded kliimakonverentsile saabunud külalised ei pruugi aga näha kübetki vihmametsa, rääkimata linnarohelusest, sest Belémi linn on erakordselt puudevaene. Linnaelanikke vaevavad sagenevad üleujutused ja kuumalained, mis on selge märk kliimamuutuste süvenemisest.
ÜRO: riigid ei tee piisavalt kliimamuutuste ohjeldamiseks
Sel aastal pidid Pariisi leppe osalised – ligi 200 riiki – esitama ÜROle oma heitmete vähendamise plaanid järgnevaks kümnendiks (NDC ehk Nationally Determined Contributions). ÜRO hinnangul ei ole riikide plaanid piisavad, et kliimamuutuseid ohjeldada - järgneval kümnendil väheneksid kasvuhoonegaaside heitmed globaalselt ainult 10%. ÜRO peasekretäri António Guterrese sõnul on nüüdseks vältimatu, et globaalse temperatuuri tõus ületab lähiaastatel 1,5 kraadi piiri, millel on laastavad tagajärjed. Guterres näeb COPi prioriteedina üleilmset kursimuutust: „On absoluutselt hädavajalik kurssi muuta, et 1,5 kraadi ületamine oleks võimalikult lühiajaline ja madala intensiivsusega, et vältida selliseid murdepunkte nagu Amazonase [ökosüsteemi kokku kukkumine]. Me ei taha näha Amazonast savannina. Kuid see on reaalne oht, kui me kurssi ei muuda ja kui me ei vähenda heitkoguseid võimalikult kiiresti.“
Euroopa Liit lahjendas viimasel hetkel oma plaane
Enamus riike on oma plaanide esitamisega hilinenud, tähtaeg oli veebruaris. Euroopa Liidu täpsed plaanid said paika alles sel nädalal, 5.novembril, mil üleöö väldanud kõnelustel leppisid ELi keskkonnaministrid kokku varasemast oluliselt lahjemas 2040. aasta eesmärgis. Selle järgi vähendatakse Euroopa Liidu siseselt kasvuhoonegaaside heitmeid 85% aastaks 2040. Sellele lisanduvad väljaspoolt Euroopa Liitu ostetavad süsinikukrediidid (5% mahus), mille kvaliteet on kaheldav - teadlased on näidanud, et suur osa süsinikukrediite on sisuliselt rohepesu ehk tegelikult ei vähenda heitmeid lubatud mahus.
ELi 2040. kliimaeesmärk läheb edasi arutlusele Euroopa Parlamenti ning seejärel alustavad triloogid (ehk läbirääkimised ELi Nõukogu, Euroopa Komisjoni ja Euroopa Parlamendi vahel).
COPi jaoks on aga oluline hoopis vahe-eesmärk tulevaks kümnendiks ehk 2035. aastaks, mida ei suudetudki konkreetse numbrina kokku leppida – kehtima jäi kokkulepe, et heitmeid vähendatakse vahemikus 66.25-72.5%.
Tänavuse konverentsi põhiteemadeks kujunevad suure tõenäosusega:
Kliimarahastus – summad on kokku lepitud, kuid sisu on segane. Eelmisel aastal lepiti kokku, et jõukad riigid rahastavad arenguriike 300 miljardi dollariga aastas, et aidata neil kliimamuutuste tagajärgedega toime tulla ja võtta kasutusele keskkonnasõbralikum tehnoloogia. Sel aastal täpsustatakse, kuidas ja kust see rahastus kokku tuleb. Õhus on veel valitsusvälise lisarahastuse päritolu: kuidas saada panustama ettevõtted, pangad ja fondid. Arenguriikide ja vabakonna sõnul on lubatud abi piinlikult väike, samas kui kliimamuutustest põhjustatud kahjud on iga aastaga suurenenud.
Kliimamuutustega kohanemine – kuidas seda mõõta? Kuigi Pariisi leppes on kokku lepitud üleilmne eesmärk kliimamuutustega kohanemiseks, pole seni suudetud kokku leppida, kuidas seda sisuliselt hinnata, kas ja kuivõrd riigid kohanevad. Sel aastal on kavas kinnitada ligi sada näitajat, mille järgi edaspidi hinnata, kui hästi riigid tulevad toime üha sagenevate kliimariskidega – näiteks põudade, kuumalainete, üleujutuste ja tormidega.
Konverentsil käsitletakse ka hulganisti teisi teemasid, mida näeb programmist.
COP30 tähendus Eestile
Kuigi Eesti on ka eraldiseisvalt Pariisi leppe osaline, ei pidanud Eesti COPi jaoks eraldi plaane esitama. Eesti panus Pariisi leppe eesmärkide saavutamisse väljendub Euroopa Liidu ühises panuses. Eesti toetas Euroopa Liidu üldeesmärki vähendada 2040. aastaks heitmeid 90%, kuid soovis mitmeid järeleandmisi selles, kuidas eesmärki täpselt saavutatakse.
Rahvusvahelisse kliimarahastusse panustab Eesti vabatahtlikult igal aastal suurusjärgus 1,5 miljonit eurot, millest 1 miljon suunatakse Ukrainale.
Kuna Euroopa Liidu kliimapoliitika on maailmas esirinnas, siis COP30 Eestile lisakohustusi ei too.
Taustaks
COP30 toob kokku 195 ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni (UNFCCC) osalist, sealhulgas kõik ÜRO liikmesriigid ja Euroopa Liidu. Esimene COP toimus aastal 1995, alates 2015. aastast tegelevad COPid peamiselt Pariisi kliimaleppe rakendamise küsimustega. Sel aastal möödub kümme aastat Pariisi kokkuleppe sõlmimisest Pariisis toimunud kliimakonverentsil COP21.
Pariisi leppe kolm peaeesmärki on: 1) hoida Maa keskmise temperatuuri tõusu tuntavalt alla 2°C ja püüda seda piirata 1,5 kraadini võrreldes tööstusrevolutsioonieelse tasemega, 2) kliimamuutuste mõjuga paremini kohaneda ja parandada vastupanuvõimet, 3) suunata rahavood vähese kasvuhoonegaaside heite ja kliima muutumisele vastupidava arengu poole.
Rohkem infot: Eestimaa Looduse Fondi kliimapoliitikaekspert Laura Vilbiks, 5822 8090, laura.vilbiks@elfond.ee
Loe lisaks
Kliimamuutused.ee on kliimamuutuste põhjuseid, tagajärgi ning lahendusi põhjalikult ja teaduspõhiselt käsitlev veebiportaal. Lehte haldab Eestimaa Looduse Fond www.elfond.ee
Vaegnägijale
Kontrastsus
Käesoleval veebilehel on võimalik muuta sisu kontrastsust, et lugemist hõlbustada.
Sisu suurendamine
Sisu suurendamiseks soovitame kasutada veebilehitsejale sisseehitatud funktsionaalsust: hoidke all Ctrl klahvi (OS X operatsioonisüsteemis Cmd klahvi) ja vajutage samal ajal + või - klahvi.
Teine mugav võimalus on kasutada hiirt: hoidke all Ctrl klahvi ja samal ajal liigutades hiire kerimisrulli. Tagasi normaalsuurusesse saab, kui vajutada samaaegselt Ctrl ja 0 klahvile.
Kõik enamlevinud operatsioonisüsteemid sisaldavad seadeid ekraanil esitatava sisu suurendamiseks.
Windows 7’s leiad programmi nimega Magnifier, kui vajutad all vasakul “Start” menüü nupule, trükid Magnifier (piisab juba mõnest esimesest tähest) ja vajutad Enter. Avaneb väike aken, milles on kõik on suurendatult. Vaikimisi jälgib programm hiire kursori asukohta. Windows XP’s leiad Magnifier’i kui liigud Start > All Programs > Accessories > Accessibility > Magnifier.
Apple arvutitel tuleb suurendamise kasutamiseks navigeerida järgnevalt: Apple menüü > System Preferences > Accessibility (või Universal Access) > Zoom.