12.10.2020
Lugupeetud peaminister Jüri Ratas!
Pöördume Teie poole enne Euroopa Ülemkogu peatset kohtumist, kus tuleb arutluse alla Euroopa Liidule 2030. aastaks kõrgema kliimaeesmärgi seadmine.
Meil
on kliima hädaolukord, kuid sellest hoolimata ei ole meie praegused kohustused
ja teod kliimamuutuse kõige tõsisemate tagajärgede ärahoidmiseks piisavad. Kui
me ei tegutse otsekohe ja otsustavalt, tõuseb
õhutemperatuur sajandi lõpuks 3,2°C. Metsapõlengud ning sagenenud põuad ja
üleujutused mõjutavad juba praegu rängalt nii ettevõtteid, kodanikke kui ka kogukondi,
iseäranis kõige haavatavamaid nende seas. Ebapiisavad
ja liiga hilised kliimameetmed ning nende puudumine põhjustavad Euroopa Liidus
eeldatavalt majandusliku heaolu kadu 175 miljardit eurot aastas ning
hirmutavaid tagajärgi tulevastele põlvkondadele. Baltimaades
põhjustab kliimamuutus äärmuslike ilmaolude sagenemist ning sellega kaasneb
oht taristukahjustusteks, kahjulikeks tervisemõjudeks, vegetatsiooniperioodi
nihkumiseks ja veerežiimi muutusteks.
Tänavune
aasta on kliimameetmete seisukohast otsustava tähtsusega, kuna Pariisi
kokkuleppe järgi peavad sel aastal kõik riigid üle vaatama oma kohustused
kasvuhoonegaaside heitmete vähendamiseks 2030. aastaks. Euroopa Komisjoni
hiljutise ettepaneku valguses suurendada eesmärki heidete vähendamiseks praeguselt
40%-lt vähemalt 55%-le võrreldes 1990. aastaga on Euroopa Liit võtnud sihiks
võtta uus eesmärk vastu enne käesoleva aasta lõppu. Komisjoni ettepanek on samm
õiges suunas, kuid ulatuslikemate keskkonna-, sotsiaalsete ja majanduslike
kahjude vältimiseks on tarvis enamat.
Meil
on hea meel, et Euroopa Parlament võttis äsja vastu seisukoha, et eesmärgiks on
vaja seada 60%. Et hoida ülemaailmset temperatuuri tõusu 1,5°C piires, peavad
kõik riigid ÜRO Keskkonnaprogrammi heitmete puudujäägi raporti (Emissions Gap Report) järgi aga
vahemikus 2020–2030 igal aastal heitmeid vähendama 7,6%. Seda arvestades peaks
Euroopa Liit võrreldes 1990. aasta tasemega vähendama kasvuhoonegaaside
heitkoguseid 2030. aastaks vähemalt 65%.
Selline
eesmärk ei ole kliimamuutuse kõige rängemate tagajärgede ärahoidmiseks
praegusele ja tulevastele põlvkondadele mitte üksnes vajalik, vaid mitmete uuringute
andmeil ka teostatav. Värsketest uuringutest selgub, et kasvuhoonegaaside
heitkoguste 65-protsendiline vähendamine 2030. aastaks aitab Euroopa Liidul ära
hoitud keskkonna- ja kliimakahjude arvelt säästa enam kui 10 triljonit eurot (Pariisi
kokkuleppega ühilduv (PAC) energiastsenaarium ja European
Green Deal: Using Ambitious Climate Targets and Renewable Energy to Climbe out
of the Energy Crisis). Kõrgem, piisavalt ulatuslik ja teaduspõhine
kliimaeesmärk on hädavajalik, et juhtida tulevase Euroopa Liidu mitmeaastase
finantsraamistiku ja Euroopa Liidu majanduse taastamise fondi investeeringuid
õiglase ja jätkusuutliku ülemineku saavutamiseks. Lisaks rohketele kaasnevatele
ühiskondlikele hüvedele rahvatervise paranemise vallas aitab tõeliselt roheline
majanduse taastamine Euroopal vältida tõsiseid ohte elurikkusele ja keskkonnale
ning võimaldab Euroopa Liidul saada kliimaneutraalse tehnoloogia vallas maailma
juhtivaks jõuks ning luua ohutumaid ja kestlikumaid töökohti. Selleks on vaja
põhjalikku strateegilist planeerimist, mis võtab arvesse ka ülemineku
mastaapsemaid probleeme. Negatiivsete keskkonnamõjude minimeerimiseks on
oluline, esiteks, disainida energiataristu, mis kahandaks taastuvenergia ja
energiasalvestuse tehnoloogiate materjalikulu ning soodustaks antud materjalide
taas- ja uuskasutust, ning teiseks, anda lisastiimuleid jätkusuutmatust
kaevandamisest hoidumiseks. Uuringud
on näidanud, et puhtale energiale üleminekuks vajalikesse tehnoloogiatesse
investeerimine loob iga kulutatud miljoni dollari kohta peaaegu kolm korda
rohkem töökohti kui fossiilkütused.
Läänemere
regioonil on potentsiaali olla positiivsete muutuste eestvedaja ning Euroopa
Liidu aktiivsemast kliimategevusest kasu saaja. Piirkonna heitmed on pärast 1993. aastat kahanenud üksnes
marginaalselt, mistõttu rõhutas mullu oktoobris vastu võetud Balti
kliimadeklaratsioon vajadust tugevama ühistegevuse järele, et
heitmeid jõulisemalt vähendada.
Ulatuslik
kliimapoliitika ja sellealane tegevus võib toimida piirkonna tihedama koostöö
ja infovahetuse katalüsaatorina. Tihenenud koostööd
ilmestab näiteks Balti
riikide elektrivõrgu sünkroniseerimine Euroopa võrguga 2025. aastaks, mille
üks tulem on Euroopa ühisturul taastuvelektri osakaalu kasvatamine (vt ka Balti
riikide sünkroniseerimisprogrammi teise faasi olulisimad projektid).
Eelnevale tuginedes kutsuvad allakirjutanud Teid
üles aruteludes Euroopa Ülemkogus toetama Euroopa Liidu kliimaeesmärgi tõstmist
vähemalt 65 protsendini ning tagama selle, et avaliku sektori investeeringud
oleksid suunatud õiglase ülemineku kiirendamisele.
Usume,
et võtate need küsimused tulevasel kohtumisel arutlusele ning loodame sellele,
et seisate Läänemere piirkonna elanike heaolu ja meie planeedi kaitsmise eest.
Eesti
Balti KeskkonnafoorumKliimamuutused.ee on kliimamuutuste põhjuseid, tagajärgi ning lahendusi põhjalikult ja teaduspõhiselt käsitlev veebiportaal Eestis. Lehte haldab Eestimaa Looduse Fond www.elfond.ee
Käesoleval veebilehel on võimalik muuta sisu kontrastsust, et lugemist hõlbustada.
Sisu suurendamiseks soovitame kasutada veebilehitsejale sisseehitatud funktsionaalsust: hoidke all Ctrl klahvi (OS X operatsioonisüsteemis Cmd klahvi) ja vajutage samal ajal + või - klahvi.
Teine mugav võimalus on kasutada hiirt: hoidke all Ctrl klahvi ja samal ajal liigutades hiire kerimisrulli. Tagasi normaalsuurusesse saab, kui vajutada samaaegselt Ctrl ja 0 klahvile.
Kõik enamlevinud operatsioonisüsteemid sisaldavad seadeid ekraanil esitatava sisu suurendamiseks.
Windows 7’s leiad programmi nimega Magnifier, kui vajutad all vasakul “Start” menüü nupule, trükid Magnifier (piisab juba mõnest esimesest tähest) ja vajutad Enter. Avaneb väike aken, milles on kõik on suurendatult. Vaikimisi jälgib programm hiire kursori asukohta. Windows XP’s leiad Magnifier’i kui liigud Start > All Programs > Accessories > Accessibility > Magnifier.
Apple arvutitel tuleb suurendamise kasutamiseks navigeerida järgnevalt: Apple menüü > System Preferences > Accessibility (või Universal Access) > Zoom.