Juuni alguses avaldatud Euroopa suurima vabaühenduste kliimavõrgustiku Climate Action Network Europe´i (CAN Europe) ja Portugali ühenduse ZERO aruanne näitab, et Eesti ning paljude teiste ELi liikmesriikide energia- ja kliimakavad vajavad veel parendamist, et täita Pariisi kliimalepet. Eesti peaks eelkõige keskenduma üleminekule põlevkivienergialt taastuvatele energiaallikatele.
Kõik Euroopa Liidu riigid esitasid möödunud aasta lõpuks riikliku energia- ja kliimakava, milles panid paika oma tegevused Euroopa Liidu kliimaeesmärkide saavutamiseks aastatel 2021-2030. Lõplikud kavad sisaldavad üldjoontes ambitsioonikamaid eesmärke ja tegevusi, kui nende varasemad mustandid, ent Pariisi leppe kliimaeesmärgi täitmiseks (hoida planeedi soojenemine alla kahe kraadi ja soovitavalt 1,5 kraadi piires) on need siiski ebapiisavad.
“Euroopa taastumine pandeemiast ja majanduse elavndamine peaks käima käsikäes kliimakriisi leevendamisega. Eesti jaoks tähendab see oma energiasektori järk-järgulist ja põhjalikku uuendamist ning fossiilkütustesse investeerimisest ja põlevkivisektori toetustest loobumist.” rääkis ELFi kliimaekspert Piret Väinsalu
Peamised soovitused energia- ja kliimakavade osas on: suurendada kliimaambitsioone; kiirendada taastuvenergia laialdasemat kasutuselevõttu; suurendada energia efektiivsuse ambitsioone; lõpetada fossiilkütuste toetamine; loobuda kivisöe ja põlevkivi kasutamisest; kõrvaldada puudujäägid poliitilistes meetmetes.
CAN Europe´i ja ZERO värske ülevaade pealkirjaga “Sillutame teed suuremale kliimaambitsioonile: riiklike energia- ja kliimakavade võimalused ja puudused” vaatleb riikide täiendusi lõplikes energia- ja kliimakavades võrreldes varasema versiooniga ning analüüsib kavade võimalusi ja puudusi. Tutvu aruandega siin.
Lähikuudel esitab oma hinnangu energia- ja kliimakavadele ka Euroopa Komisjon.
Eestimaa Looduse Fond on CAN Europe´i võrgustiku liige.