Täna, 28. novembril avaldatud Euroopa suurima vabaühenduste kliimavõrgustiku Climate Action Network Europe´i (CAN Europe) aruanne näitab, et Eesti ning paljude teiste ELi liikmesriikide energia- ja kliimakavade praegused versioonid ei ole veel piisavad, et täita Pariisi kliimaleppes ning ELis 2030. aastaks seatud eesmärke. Eesti paistab silma liiga madala energiatõhususe eesmärgiga ning sellega, et jätkuvalt puudub selge plaan, mis ajaks ja kuidas põlevkivilt taastuvenergiale üle minna.
Kõik Euroopa Liidu riigid peavad käesoleva aasta lõpuks esitama riikliku energia- ja kliimakava, milles panevad paika oma tegevused Euroopa Liidu kliimaeesmärkide saavutamiseks aastani 2030. CAN Europe´i värske ülevaade annab hinnangu riikide senistele pingutustele energia- ja kliimakavade parendamisel, võttes sealjuures arvesse Euroopa Komisjoni varasemaid soovitusi riikidele.
“Riiklik energia- ja kliimakava pakub head võimalust näidata eeskuju ning tõsta riiklikku ambitsiooni kliimamuutuse pidurdamiseks. Näiteks Taani otsustas hiljuti oma kehtivate arengukavadega võrreldes ambitsioonikama eesmärgi kasuks. Eesti energia- ja kliimakava põhineb hetkel vaid olemasolevatel, tänaseks sisuliselt vananenud arengukavadel, kuid see ei pea nii jääma. Otsustajatel on veel aega teha muudatusi - praegu tutvustatakse kava Riigikogu komisjonides,” sõnas Eestimaa Looduse Fondi kliimaekspert Piret Väinsalu. Aruandes tuuakse välja, et enamik ELi riike on teatanud kivisöe kasutamisest loobumisest. Vaid Eestil ja veel viiel liikmesriigil puudub selge otsus ja plaan sulgeda hiljemalt aastaks 2030 tahketel fossiilkütustel põhinev energiatööstus. Positiivselt paistab Eesti teiste riikide seas silma eesmärgiga suurendada aastaks 2030 taastuvenergia osakaalu 42%-ni. Samas nenditakse aruandes, et kuna Eestis prognoositakse aastaks 2020 taastuvenergia osakaaluks juba 34%, peaks järgneva 10 aasta jooksul kasvatama selle osakaalu kindlasti enam kui üksnes 8%.
Tutvu riikide energia- ja kliimakavasid käsitleva aruandega käsitleva aruandega “The clock is ticking: Insights into progress made by Member States so far in improving their draft NECPs” siin: https://bit.ly/2L35CYN
Tegevusplaanide ambitsioonikuse tõstmist toetab muuhulgas käesoleval nädalal ilmunud ÜRO analüüs, millest ilmneb, et kasvuhoonegaaside juurdekasv jõudis 2018. aastal järjekordselt rekordiliselt kõrge tasemeni. Lähemalt saab lugeda siit: https://news.un.org/en/story/2019/11/1052111
Üksteist Eesti keskkonnaühendust saatsid oktoobri lõpus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ning Keskkonnaministeeriumile põhjalikud ettepanekud riikliku energia- ja kliimakava 2030 täiendamiseks. Ühenduste ettepanekutega saab tutvuda siin: https://bit.ly/2XTcEUY
Eestimaa Looduse Fond on CAN Europe´i võrgustiku liige.
Rohkem infot:
Piret Väinsalu
Eestimaa Looduse Fondi kliimaekspert
Tel: 58120287
E-post: piret@elfond.ee
Madis Vasser
Eesti Rohelise Liikumise juhatuse liige
E-post: madis@roheline.ee
Tel: 53 950 310