Analüüs keskendus küll kuluoptimaalsele lähenemisele, kuid võrdlemiseks oli toodud välja ka üks võrdsust arvestav lähenemisviis. Lähtuti eeldusest, et kõikidel planeedi inimestel on võrdne võimalus teatud mahus süsinikuheidet tekitada. Eesti osa oleks kogu maailma osast taandatuna ühe inimese kohta 0,015% ehk 73 Mt/CO2 aastateks 2020–2050.
Süsinikueelarve IPCC raportitele tuginedes
IPCC lähtub süsinikueelarve arvutamisel süsihappegaasist kui peamisest kasvuhoonegaasist, eeldades, et teised kasvuhoonegaasid vähenevad sellega üldjoontes samas rütmis.
IPCC 2021. aasta analüüsi järgi võib maailm õhku paisata pärast 1850. aastat kokku 2900 Gt/CO2, kui soovitakse vältida kliimasoojenemist üle 1,5 kraadi 50% tõenäosusega. Tänaseks on sellest eelarvest maailmale alles jäänud 500 Gt/CO2. Temperatuuritõusu hoidmiseks 1,5 kraadi piires 67% tõenäosusega on alates 2020. aastast maailmale alles jäänud 400 Gt/CO2. Selle teadmise arvesse võtmine kliimapoliitikas on määrava tähtsusega Pariisi leppes soovitu saavutamiseks.
Süsinikueelarve on kasutuses mitmetes riikides
Tänaseks on süsinikueelarve leidnud kasutuse juba mitmetes riikides, kellest osad kasutavad poliitiliselt kokku lepitud süsinikueelarvet (nt Suurbritannia, Prantsusmaa) ja teised lähtuvad teaduslikel alustel välja töötatud süsinikueelarvet (nt Taani ja Iirimaa). Selle kohta saab lähemalt lugeda Keskkonnaõiguse Keskuse kliimaseaduse analüüsi peatükist 4.3. Üks viis süsinikueelarve jaotamiseks, on kasutada võrdsusel põhinevaid süsteeme. Teine lähenemine on tuletada kumulatiivne heite kogus riigi tehnilise ja majandusliku võimekuse alusel. Sõltuvalt sellest, millised eeldused ja lähenemine aluseks võetakse, saadakse ka erinevad tulemused. Kuigi võrdsusel põhinev arvutus võib tunduda moraalselt õiglasem, ei kajastu selles riigi reaalne võimekus. Erinevust erinevate lähenemiste vahel saab tasandada ambitsioonikamate eesmärkide seadmise ning kolmandatesse riikidesse tehtavate investeeringute ja toetustega.
Eesti peab juba täna astuma kiiremaid ja tõhusamaid samme, et saavutada kliimaneutraalsus sajandi keskpaigaks või veidi enne seda. Eesti kohta tehtud Climate Analyticsi analüüsis toonitatakse, et heitkoguste vähendamiseks on ääretult oluline, et riik naaseks ajaloolisele LULUCF neeldumistasemele: muudaks sektori taas netosidujaks ja suurendaks selle võimekust tulevikus veelgi. Samuti on oluline, et CO2 kõrval vähendataks ka teisi kasvuhoonegaase ning toetataks vähem arenenud riike investeeringutega. Uuringus rõhutatakse, et Eestis on vaja läbi viia detailsem analüüs hindamaks kasvuhoonegaaside vähendamise potentsiaali, mis võimaldaks omakorda seega ka täpsema süsinikueelarve arvutamise.
Joonis 1. Süsinikueelarve ilma LULUCF sektorita (allikas: Climate Analytics).
Mis on süsinikueelarve?
Uuri süsinikueelarve kohta lisa: kliimadialoog.ee/susinikueelarve