Mõttekojal Praxis on valminud Ida-Virumaa õiglase ülemineku võimaluste analüüs. Analüüsist selgub, millistel tingimustel saab põlevkiviregioon Euroopa rahastutest toetust süsinikuvaesele majandusele üleminekuks. Peamiseks kitsaskohaks on seejuures ülemineku plaani puudumine. Autorite soovitusel peaks plaani tegemine algama õiglase ülemineku visioonist, mille loomisse peaks panustama kõik osapooled, sh põlevkivitööstuse töötajad ja Ida-Virumaa elanikud.
Seoses 2050 kliimaneutraalsuse eesmärgiga pöörab Euroopa
Liidu mitmeaastane finantsraamistik 2021-2027 senisest suuremat tähelepanu
kliimategevustele ja õiglasele üleminekule. Viimane on Eestis seni vähetuntud
mõiste, mis viitab vajadusele tagada siirdel süsinikuvaesele majandusele
fossiilkütuste tööstusega seotud töötajatele ja kogukondadele inimväärne
tulevik.
Analüüsi üks autoritest, mõttekoja Praxis ekspert
Mari-Liis Sepper tõdeb: „Õiglane üleminek ei leia veel meie riiklikes ega
piirkondlikes strateegiates käsitlust, kuid see peab muutuma, kui Eesti soovib
Ida-Virumaa arenguks kasutada äsja loodud õiglase ülemineku fondi vahendeid.“
Põlevkivipiirkond saab õiglaseks üleminekuks
toetust, kui üleminekuks on plaan. See peab omakorda olema kooskõlas riikliku
energia- ja kliimakavaga, mis Eesti puhul sisaldab vaid põgusaid viiteid
õiglasele üleminekule.
„Eestil seisab alles ees töö õiglase ülemineku
sisustamisel ja kavandamisel. Seda enam, et meil ei ole veel toimunud
ulatuslikku ühiskondlikku debatti selle üle, kas põlevkivi kaevandamist ja
kasutamist peaks kliimasurvel vähendama. Õiglast üleminekut saab edukalt läbi
viia vaid siis, kui visiooni koostamisse on kaasatud kõik osapooled, sh
põlevkivitööstuse töötajad ja Ida-Virumaa elanikud,“ võttis Sepper kokku
Praxise analüüsi ühe olulisema soovituse.
Analüüsi tellisid kliimamuutuse ja Eesti
energeetika tulevikustsenaariumide üle dialoogi eest vedavad keskkonnaühendused
Eestimaa Looduse Fond, Keskkonnaõiguse Keskus ning Eesti Roheline Liikumine.
”Õiglase ülemineku kava peab olema sisukas ning avatud. Ühiskondlikus dialoogis
tuleks leppida kokku ka selles, millal Eesti loobub fossiilkütuste
kasutamisest. Nagu Praxise analüüs välja toob, peaks õiglase ülemineku kavale
eelnev analüüs lähtuma jätkusuutlikkuse põhimõttest ning sisaldama muu hulgas
süsinikumahukate tegevusalade ümberkujundamist või lõpetamist, tööjõule
avalduva mõju hinnangut ning erinevate osapoolte seisukohti vajalikest
meetmetest,” rõhutas Keskkonnaõiguse Keskuse jurist Kadi-Kaisa Kaljuveer.
Analüüsist leiab õiglase ülemineku kui protsessi
häid näiteid rahvusvahelisest praktikast. Praxis annab Eestile nende pinnalt 15
soovitust, kuidas õiglast üleminekut läbi viia, mida silmas pidada ja millised
on selle protsessi etapid. Tutvu analüüsiga siin.
Õiglase ülemineku mõiste koondab põhimõtete ja
praktikate kogumit, mis juhindub siirdel süsinikuvaesele majandusele õiglusest.
Seejuures peab üleminek tagama näiteks fossiilkütuste tööstusega seotud
töötajatele ja kogukondadele inimväärse sissetuleku ja soodsad
tulevikuväljavaated.
Analüüsi valmimist toetas Euroopa Kliimainitsiatiiv (EUKI) projekti “Kliimamuutus ja Eesti energeetika tulevik” raames.
Lisainfo:
Katre Liiv
Keskkonnaõiguse Keskuse kommunikatsioonijuht
Tel 5076519
katre@k6k.ee
Lee Maripuu
Mõttekoda Praxis
Kommunikatsioonijuht
Tel 56482209
lee.maripuu@praxis.ee