Värske analüüs jõuab järeldusele, et Eesti vajab õigusselguse loomiseks ning mõjusaks kliimapoliitikaks kliimaseadust. Seatud kliimaeesmärkideni jõudmiseks peab seadus olema selge, toetuma teadusele, sisaldama kliimaeesmärke ning selget vastutust nende täitmise eest.
Keskkonnaõiguse
Keskuse (KÕK) koostatud analüüs “Eesti kliimaseaduse perspektiivikus” toob
välja, et Eesti praegune kliimaalane õiguslik regulatsioon on hektiline ning
ebapiisav riigi kliimaeesmärkide saavutamiseks. Analüüsi üks autoreist KÕKi
õigusekspert Kärt Vaarmari selgitas, et Eesti kliimaeesmärgid on kirjas mitmes
erinevas dokumendis, mis on sageli ka omavahel vastuolus või sisult vananenud.
"Selge ei ole, kes vastutab kliimaeesmärkide täitmise eest ning puudub
üldine kliimapoliitika juhtimisstruktuur. Sellises ebaselges olukorras on
kliimaeesmärkide saavutamist Eestis õiguslikult äärmiselt keeruline tagada.
Mitmete riikide kogemus, mida uurisime analüüsi koostades, annab alust
järeldada, et sisukas kliimaseadus võimaldaks luua tervikliku pildi kliimapoliitikast
ning lisaks kindlust ja selgust nii otsustajatele, kodanikele kui ka
ettevõtjatele,” täpsustas Vaarmari.
Eesti kliimaseaduse perspektiivikuse analüüs
Analüüsist selgub, et mõjusa kliimaseaduse keskmes peaksid olema selgelt määratletud kliimaeesmärgid. Lisaks rõhutab analüüs teaduspõhisuse, vastutuse ning ülesannete jaotamise tähtsust. “Kliimakriisi leevendamiseks on hädavajalik tugev, ent samas paindlik seadusandlik raamistik. Tugev on kliimaseadus juhul, kui see tugineb teadusele, on nõudlik ehk sisaldab kliimaeesmärkide ambitsiooni vähendamise keeldu, kuid samas võimaldab piisavalt kiiresti ambitsiooni tõsta, kui selgub, et meie tegevus ei ole piisav Pariisi leppes püüdluseks võetud 1,5 kraadi piiridesse jäämiseks. Seadus peaks ütlema, kuidas jaotub riigiasutuste vastutus eesmärkide täitmise eest ning kuidas kaasatakse avalikkust kliimapoliitika kujundamisse,” sõnas Eestimaa Looduse Fondi kliimaekspert Piret Väinsalu.
Analüüsi tulemused on mõeldud kasutamiseks edasiste kliimaseaduse teemaliste arutelude ja võimalike õigusloomeprotsesside ühe alusmaterjalina Eestis. Analüüsi Eesti kliimaseaduse perspektiivikusest tellis KÕKilt Eestimaa Looduse Fond, et saada vastus küsimusele, kas ja millisel kujul oleks Eesti kliimapoliitika reguleerimisel kasu kliimaseadusest.
Lisainfo:
Kärt Vaarmari, Keskkonnaõiguse Keskuse õigusekspert, kart@k6k.ee, 527
4761
Piret Väinsalu, Eestimaa Looduse Fondi kliimaekspert, piret@elfond.ee,
5812 0287
Kliimamuutused.ee on kliimamuutuste põhjuseid, tagajärgi ning lahendusi põhjalikult ja teaduspõhiselt käsitlev veebiportaal Eestis. Lehte haldab Eestimaa Looduse Fond www.elfond.ee
Käesoleval veebilehel on võimalik muuta sisu kontrastsust, et lugemist hõlbustada.
Sisu suurendamiseks soovitame kasutada veebilehitsejale sisseehitatud funktsionaalsust: hoidke all Ctrl klahvi (OS X operatsioonisüsteemis Cmd klahvi) ja vajutage samal ajal + või - klahvi.
Teine mugav võimalus on kasutada hiirt: hoidke all Ctrl klahvi ja samal ajal liigutades hiire kerimisrulli. Tagasi normaalsuurusesse saab, kui vajutada samaaegselt Ctrl ja 0 klahvile.
Kõik enamlevinud operatsioonisüsteemid sisaldavad seadeid ekraanil esitatava sisu suurendamiseks.
Windows 7’s leiad programmi nimega Magnifier, kui vajutad all vasakul “Start” menüü nupule, trükid Magnifier (piisab juba mõnest esimesest tähest) ja vajutad Enter. Avaneb väike aken, milles on kõik on suurendatult. Vaikimisi jälgib programm hiire kursori asukohta. Windows XP’s leiad Magnifier’i kui liigud Start > All Programs > Accessories > Accessibility > Magnifier.
Apple arvutitel tuleb suurendamise kasutamiseks navigeerida järgnevalt: Apple menüü > System Preferences > Accessibility (või Universal Access) > Zoom.