Täna, 2. detsembril algab Madriidis ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osapoolte 25. kohtumine (Conference of the Parties ehk lühendatult COP). Ligi 200 riigi esindajad kogunevad kaheks nädalaks selleks, et jätkata arutelusid, kuidas viia ellu Pariisis nelja aasta eest sõlmitud kliimakokkulepet.
Peamiseks vaidluskohaks läbirääkimiste laual on muutunud ülemaailmsed riikidevahelised heitkogustega kauplemise ehk kvoodikaubanduse reeglid. Euroopa Liidu selge eesmärk on Madridi kliimakonverentsil ülemaailmse kauplemismehhanismi reeglid lõplikult kokku leppida.
ÜRO peasekretäri Antonio Guterrese sõnul on endiselt puudu poliitilisest tahtest kehtestada süsinikule hind, poliitilisest tahtest lõpetada fossiilkütuste subsideerimine, poliitilisest tahtest mitte ehitada kivisöejõujaamu pärast tulevat aastat, poliitilisest tahtest maksustada sissetulekute asemel süsinikku, maksustada saastamist inimeste asemel.
2. detsembril toimuval kliimakonverentsi riigijuhtide avaüritusel esindab Eestit peaminister Jüri Ratas. Konverentsi teisel nädalal on ministrite kohtumised, kus Eestit esindab keskkonnaminister Rene Kokk. Eesti koos Euroopa Liiduga seisab kliimakonverentsil selle eest, et intensiivistada ülemaailmseid kliimameetmeid.
Keskkonnaminister Rene Koka sõnul on kliimapoliitika meie elu lahutamatu osa, millega tuleb arvestada. „Kliimaneutraalsuse poole liikudes ei tohi me jätta tähelepanuta sotsiaalseid ja majanduslikke vajadusi. Ometi ei saa kasvuhoonegaase vaadata ainult kui suurt probleemi, vaid võimalust, mis innustab tegelema tehnoloogiate arendamise ja uute lahenduste leidmisega.“
Madridi tuleb kohale ka USA president Donald Trump, tema enda sõnul aga vaid selleks, et oma riigi huve kaitsta. Teised peamised kasvuhoonegaaside õhkupaiskajad - Hiina, India, Venemaa ja Brasiilia - on andnud ebamääraselt mõista, et võivad oma panust kliimamuutuse pidurdamisse suurendada, väga tõsiselt ei tundu seda probleemi aga neist keegi võtvat.
2015. aastal leppisid maailma riigid Pariisis kokku ühtses eesmärgis vähendada kasvuhoonegaaside heidet määral, et temperatuur ei tõuseks rohkem kui 2 kraadi ja kui vähegi võimalik, mitte üle 1,5 kraadi. Pariisi kokkuleppe sõlmimisest alates on käinud töö selle nimel, et luua selle rakendamiseks vajalikud reeglid. Neis, pea 300 leheküljelises materjalis juhistega, saadi enamjaolt kokkuleppele eelmisel kliimakonverentsil 2018 a. Katowices. Juhistes on üksikasjalikult kirjas, kuidas kokkulepitut reaalselt ellu viima hakatakse.