Kliimaneutraalsus on seisund, kus üks piirkond ei paiska õhku vähem ega rohkem kasvuhoonegaase kui ökosüsteem parasjagu siduda jõuab. Seega tuleb kokku kasvuhoonegaaside summaks null.
Lihtsustava paralleelina kliimaneutraalsusele võib tuua näiteks sauna kütmise - kui kütame sauna, siis paneme ahju puid alla. Kui aga leiliruumis on temperatuur juba piisav ja enam kõrgemat temperatuuri ei soovi, tuleb kütmine lõpetada, vajadusel lausa söed ahjust välja võtta. Nõnda ka maakeraga - kui me ei soovi globaalse temperatuuri edasist soojenemist, tuleb "kütmine" kasvuhoonegaasidega lõpetada .
Samuti võib siin leida sarnasusi tervislikule toitumisele - kui soovime tervislikult toituda, peame jälgima, et sööksime sama palju, kui parasjagu ära kulutame. Vastasel juhul võib tekkida ülekaal ja terviseprobleemid. Samuti peaks silmas pidama, et sööksime võimalikult palju värsket, vitamiini- ja toitaineterikast toitu. See tähendab kliima kontekstis, et kasutaksime taastuvenergiat, liiguksime kliimanutikalt, sööksime keskkonnasõbralikku toitu, oleksime energiaefektiivsed jne, et meil oleks lihtsam võimalike “terviseprobleemidega” toime tulla.
Hetkel paisatakse maailmas õhku märksa rohkem kasvuhoonegaase, kui seotakse - seda ka Eestis. See põhjustab aga kliima muutumist. Tarvis on sihti ning läbimõeldud lahendusi, et probleemi lahendada. Rahvaalgatus “Kliimaneutraalne Eesti aastaks 2035” soovib, et riik seaks eesmärgiks kasvuhoonegaaside atmosfääri paiskamise ja tagasihaaramise tasakaalupunkti saavutamise võimalikult kiiresti, arvestades sotsiaalseid ja majanduslikke piiranguid. Kasutame mõistet "kliimaneutraalne" oma algatuses eelkõige lähtuvalt Euroopa Komisjoni üldisest visioonist, kus seatud sihiks saavutada kogu Euroopa Liidus kliimaneutraalsus hiljemalt aastaks 2050.
Neutraalsusest järgmine samm võiks olla see, et seome atmosfäärist rohkem kasvuhoonegaase kui sinna paiskame, jahutades maakera keskmist temperatuuri.
Esineb terve hulk nähtusi, mis seovad kasvuhoonegaase - näiteks seovad süsinikku meie metsad ja sood. Samal ajal kaasneb inimtegevusega tihtilugu mingit sorti heide - näiteks elektrienergia tootmine põlevkivist ja biomassist, toidu tootmine ja transport paiskavad õhku hulganisti kasvuhoonegaase. Olukorda saab järk-järgult lahendada kahest otsast - vähendades heitmeid ja suurendades sidumist. Oluline on teada, et kui tahame hoida ülemaailmselt kliima soojenemist 1.5 kraadi piires, kasutab Eesti oma „õiglase osa” järelejäänud CO2 eelarvest ära juba käesoleva Riigikogu koosseisu ajal ( Loe lähemalt siit!).
Kliimaneutraalsus ja Eesti
Eesti valitsus näitas tänavu juunis toimunud ELi kohtumisel, et on Poola, Ungari ja Tšehhi kõrval üks neljast riigist Euroopa Liidus, kes ei nõustunud isegi mitte kliimaneutraalsusega aastaks 2050. Eesti on seadnud madala ambitsiooni vähendada kasvuhoonegaase aastaks 2050 vaid 80% võrreldes 1990. aasta tasemega. Samal ajal on näiteks Soome seadnud juba riiklikult eesmärgiks saavutada kliimaneutraalsus aastaks 2035.
Sarnaselt Eesti Vabariigi presidendile leiavad ka Rahvaalgatuse loojad, et väike ja paindlik Eesti võiks olla teenäitaja, mitte järellohiseja.
Rahvaalgatusega saad tutvuda ja oma toetusallkirja anda SIIN!
Uuri lähemalt kliimaneutraalsusest:
Kuidas Eesti saab saavutada kliimaneutraalsuse - intervjuu Piret Väinsaluga:
https://etv.err.ee/974419/kuidas-saaks-eesti-saavutada-kliimaneutraalsuse
BBC kliimaneutraalsusest Euroopa Liidus:
https://www.bbc.com/news/science-environment-46360212
Eesti ja kolme teise riigi tõttu jäi eesmärk 2050. aastaks kliimaneutraalsus saavutada joone alla:
https://www.err.ee/954635/euroopa-valitsusjuhid-jatsid-2050-aasta-kliimaneutraalsuse-joone-alla
Eesti jäi kliimalubaduste jagamisel EL-is viimaste hulka:
https://www.err.ee/954971/err-brusselis-eesti-jai-kliimalubaduste-jagamisel-el-is-viimaste-hulka
Wikipedia kliimaneutraalsusest:
https://en.wikipedia.org/wiki/Carbon_neutrality