Kliimamuutused võivad meie tulevikku muuta tundmatuseni

+3.2°C

Globaalse keskmise temperatuuri tõus aastaks 2100

Mis on kliimamuutused?

Kliimamuutused on kliima soojenemisest tingitud muutused Maa kliimas. Need avalduvad näiteks mereveetaseme tõusuna, sagedasemate ja tugevamate üleujutustena, põudadena ja kuumalainetena. 

Maa kliima soojeneb seninägematu kiirusega.

Kuigi Maa kliima on ajaloo jooksul ikka muutunud, toimub praegune soojenemine kiirusega, mida pole nähtud viimase 10 000 aasta jooksul.

Kliimamuutuseid põhjustab  inimtegevus.

Eeskätt  soojendab maakera inimeste sõltuvus fossiilsete kütuste kasutamisest.

Eesti kasvuhoonegaaside heide elaniku kohta on Euroopa Liidus suuruselt viies

Suurt süsinikujalajälge põhjustab eelkõige energia tootmine põlevkivist. Lisaks CO2le tekitab põlevkivitööstus ka suures koguses ohtlikke jäätmeid, veereostust ja õhusaastet, mistõttu esineb Ida-Virumaal kõige rohkem hingamis- ja vereringeelundite haiguseid.

Autostumine kasvab

2004. aastal kasutas Eestis autot tööle minekuks 27% inimestest, 2023. aastal 47%.

Soode ja teiste märgade alade kuivendamine annab kliimamuutustele hoogu juurde

Kasvuhoonegaaside heide kaevandusaladelt ja kuivendatud turvasmuldadelt metsa-, põllu-, ja rohumaadel  kokku moodustab üle 2 miljoni tonni CO2  aastas.

Üle poole Eestis raiutud puidust põletatakse pelletitena, hakkepuiduna või muul viisil

See on mitmekordne kliimakahju.

Elurikkus väheneb

Perioodil 1983-2019 on Eestis põllulindude arvukus vähenenud umbes kolmandiku võrra ja metsalindude arvukus 40%. 

+1,5 °C

Möödunud saja aasta jooksul on Eesti keskmine temperatuur tõusnud 1,5 °C. Eestis tõuseb keskmine temperatuur globaalsega võrreldes kiiremini .

Tutvu harivate videoklippidega

Kuidas maitseb kliimamuutus: tomatid

Elurikkus ja taastuvenergia: mis võib minna valesti?

Kliimamuutus vajab kiireid lahendusi: mets, sood, põlevkivi

Viimati ilmunud artiklid

Sisukord
${item.title}
Sotsiaalmeedia Facebook X Youtube

Kliimamuutused.ee on kliimamuutuste põhjuseid, tagajärgi ning lahendusi põhjalikult ja teaduspõhiselt käsitlev veebiportaal Eestis. Lehte haldab Eestimaa Looduse Fond www.elfond.ee

 Privaatsustingimused

Kontrastsus

Käesoleval veebilehel on võimalik muuta sisu kontrastsust, et lugemist hõlbustada.

Sisu suurendamine

Sisu suurendamiseks soovitame kasutada veebilehitsejale sisseehitatud funktsionaalsust: hoidke all Ctrl klahvi (OS X operatsioonisüsteemis Cmd klahvi) ja vajutage samal ajal + või - klahvi.

Teine mugav võimalus on kasutada hiirt: hoidke all Ctrl klahvi ja samal ajal liigutades hiire kerimisrulli. Tagasi normaalsuurusesse saab, kui vajutada samaaegselt Ctrl ja 0 klahvile.

Kõik enamlevinud operatsioonisüsteemid sisaldavad seadeid ekraanil esitatava sisu suurendamiseks.

Windows 7’s leiad programmi nimega Magnifier, kui vajutad all vasakul “Start” menüü nupule, trükid Magnifier (piisab juba mõnest esimesest tähest) ja vajutad Enter. Avaneb väike aken, milles on kõik on suurendatult. Vaikimisi jälgib programm hiire kursori asukohta. Windows XP’s leiad Magnifier’i kui liigud Start > All Programs > Accessories > Accessibility > Magnifier.

Apple arvutitel tuleb suurendamise kasutamiseks navigeerida järgnevalt: Apple menüü > System Preferences > Accessibility (või Universal Access) > Zoom.

Nn kliimasoojenemise triipude graafik visualiseerib globaalset temperatuurimuutust perioodil 1850-2100 erinevate stsenaariumide korral.

2011–2020 aastate jooksul tõusis maailma keskmine temperatuur 1,1°C kõrgemaks kui  see oli tööstusrevolutsioonieelsetel aastatel 1850–1900. Kui maailma riigid piirduksid tänaste poliitikatega ega pingutaks lisaks, tõuseks IPCC andmetel globaalne keskmine temperatuur aastaks 2100 umbes 3°C-ni, mis tooks kaasa katastroofilised tagajärjed nii inimestele kui ka looduskeskkonnale. Juhul kui praeguseid poliitikaid ei suudeta täies mahus järgida, soojeneks Maa kliima veelgi kiiremini.

Ainult ulatuslik, kiire ja püsiv kasvuhoonegaaside heitmete vähendamine lähikümnenditel aeglustaks globaalset soojenemist piisavalt, et hoida seda 1,5°C piires ning säilitada nii elamisväärne keskkond.

IPCC raportid kinnitavad ühemõtteliselt, et globaalne soojenemine on inimtegevuse põhjustatud, peamiselt liigse kasvuhoonegaaside atmosfääri paiskamise tõttu.  ÜRO valitsustevaheline kliimamuutuste paneel ehk IPCC on teadlastest koosnev kogu, mis võtab kokku parima teadusliku teadmise kliimamuutustest.